Toila spas

Nädalavahetus läks reisimise tähe all. Kõigepealt startisime hommikul vara mehe sõprade juurest läbi, neil sai pisipoiss kaheseks ja uut kodu tähistasid ka. Kõik olid kutsutud brunchile alates kella 11st, meie sadasime sisse 10 paiku, muidu me poleks õigel ajal edasi jõudnud. Küsisin mehelt korduvalt üle, kas nad ikka teavad, et me varem tulemas, ja kas nad on sellega nõus. Tean, et palju ebaviisakam hilinemisest on varem tulemine, sest võõrustajatel nagunii käed-jalad tööd täis ja nad pole veel valmis külalistega tegelema.

Nojah, jalus me neil natuke olime, natuke näksida saime ka ja vähemalt neljakesi juttu ajada. Megailus kodu Kristiines on neil küll. 

Siis lendasime edasi Ida-Virumaa poole. Kohe Toila lähedal elavad mehel sugulased, nõnda olime teinud otsuseks enne spad nende juurest ka läbi minna ja beebit näidata. Ida-Virumaal olime nagu ühe aastaaja tagasi läinud: kui Tallinnas oli juba mitu nädalat kevad, teed paljad ning juba päikeseliste ilmadega tolmutas, siis seal oli talv mis talv. Maas pool meetrit lund ning laupäeval oli veel torm ka, sadas aktiivselt juurde. Me lausa jooksime autost majja. Mina maandusin kohe kohale jõudes ülakorrusele beebit toitma, vapper pisipoiss oli oma 4-5 tundi ilma nututa vastu pidanud, nüüd aga oli nälg varaks. Kui mina alla lauda maandusin, olid teised juba soolase toidu söömise lõpetanud.

Muidu oli tore ning Kaurike sai palju tähelepanu. Üks sugulane võttis ta sülle ja hakkas talle maja peal ringkäiku tegema, näitas kamina peal lilleseadet ja muud tähelepanuväärset. Kaurikese nägu oli imestust täis ning suu ümmargune O. Küll on maailm huvitav!

Ära tulles pani pereema meile kaasa kaks karpi mune. Mune läheb meie majapidamises meeletult, igati kuluvad ära, eriti maamunad. Kui sügisel sealt läbi käisime, saime kaasa marineeritud seeni ja kõrvitsat, ning kuigi ma pole kunagi marineeritud seeni armastanud, olid need jumala head! Tädi kaasa pandud kraam sai vist nädalaga otsa.

Toila spa oli tuubil täis. Meie sisse registreerides oli see vist viimane vaba tuba. Küll oli mõnus vileda tuule käest sooja tuppa saada, vandusin see päev enam mitte välja minna. Jätsin mehe lapsega ning tormasin ise alla spasse.

Midagi luksulikku see Toila spa pole. Mina jäin veel natuke rohkem rahule kui mees, talle ei avaldanud saunad kuigi muljet. Selle spa parim osa on nende 25-meetrine ujumisbassein, seal oli soe vesi ja mitte liiga palju rahvast. Muu spaosa oli küll tuubil täis ning enamasti venelasi.

Söögi osas polnud ka eriti midagi kiita. Õhtusöök eriti oli suht nadi. Mina võtsin, mis võtta andis, ja sõin magustoitu kaks korda, aga mees läks natuke torssi. Mulle jättis veits halva mulje, et pidevalt käidi kärudega laudade vahel neid koristamas ja püüti kätte haarata veel pooleldi toitu täis taldrikuid. Jumal, laske mul lõpuni süüa :D Või siis võeti pikemata kaasa salvrätte, mida ma oleks veel kasutanud. Väike asi, aga noh ma pidin püsti tõusma ja endale uue salvaka tooma, sest kellelegi jäi mu eelmine ette. 

Lauad saaks ju ilusti koristada peale laua tühjenemist, ei näe üldse mõtet seal inimeste vahel küünitamises.

Öösel meie tavaliselt hea unega beebi ei maganud eriti. Ei tea, kas asi oli võõras kohas või metsikult möllavas tuules, mis mind ennast näiteks öösiti rahutuks teeb...aga esimene kord ärkas beebi juba kell 12 ning ülejäänud öö ei olnud kuigi parem. Tõusis iga paari tunni takka, ning kui olime üleval meie 2, oli üleval ka mees, kuna toitsin meie voodis ning see polnud piisavalt lai, et seda ilma meest segamata teha saanuks. 

Hommikuks olime kõik suhteliselt väsinud ja magamata olekuga.

Hommikusöök oli muidu õhtusest parem, aga mind kurvastas, et neil polnud rösterit leibade jaoks. Meil kodus rösterit pole ja ma alati ootan hotellihommikusööke, et nautida röstsaia. See on nii algeline asi, mis peaks buffeehommikusöögi juurde kuuluma, et ma olin selle puudumisest ausalt hämmastunud. Aga muidu oli kõik päris ok, oli mitut sorti putru ning pannkooke sai otse tellimise peale.

Peale hommikusööki läksime spasse kõik kolmekesi. Beebi ujumisrõngas oli meil ilusti kaasas, aga me vaid vedasime seda ühest kohast teise, beebit ujutasime lihtsalt selili :D Talle vist nii meeldib rohkem. Pidas kaua vastu ning nutma ei hakanudki, pakkisime end ise kokku, kui kojuminekuaeg lähenema hakkas. Erilist rõõmu beebs vees loksudes ka üles ei näidanud, pigem lesis seal ükskõikse näoga. Flegma beebi.

Kuigi kõik üksikud komponendid Toila spas olid nagu meh, siis kokku oli ikka päris tore. Kena oli mingit uut spad avastada ja koos minireisil käia. Tähistasime meie neljateist kuud koos ka. Ja tuba oli päris kena.

Hommikuks oli torm järele jäänud ning päike paistis. Võtsime kuumad joogid kaasa ja reis tagasi võis alata! Käisime veel läbi mehe vanemate haudadelt, mis olid nii paksult lume all, et teha polnud seal suurt midagi. Tuult ka veel jagus, nii et mees pani sinna raskustega üheainsa küünla, näitasime beebi ette ning tulime tulema.

Kokkuvõttes oli ikkagi päris tore tegus nädalavahetus.