Nii tilluke!!

Eile oli nii hea päev. Algas see juba sellega, et tegin hommikul joogat - mees vaatas sel ajal last. Need ajad, kui sain lapse hommikuse magamise ajal võimelda, said otsa vist kuu pärast ta sündi, sest ta hakkas hommikul vara ärkama ja üles jäämagi. Sellega läks kaduma traditsioon hommikul end lahti võimelda, mis mulle raseduse viimastel kuudel nii armsaks oli saanud.

Eile siis tegin jälle käe valgeks ja noh, ehmusin ka ise veits, kui kange ma olen. Paar kuud jäi vahele ja seda ülilihtsat kava on mõne liigutuse juures raske teha! Peab enda eest ikka pidevalt ja ilma vahedeta hoolitsema. Ma tegelt viimasel ajal igalt poolt valutan, iga päev on valus mõni uus koht, endal ka loll tunne, ma olen ju ainult 32 aastat vana. Ilmselt võib selle kirjutada pikalt diivanil veedetud tundide arvele. Toidan seal last ja siis ta alati jääb peale üht rinda tuttu ja kipub ära tõstes kiiresti ärkama, nii et ma jäängi diivanile istuma, laps süles, ja telekat vaatama ja mugima. Ja igapäevane jalutuskäik ning trenn 2-3 korda nädalas ei aidanud sinna juurde enam midagi, ma olin endal lootusetult mingid närvid kinni istunud.

Arvan, et kevad aitab selle kõigega loomulikult kaasa ja hakkan rohkem aega väljas veetma. Eile näiteks tegin kokku kolm jalutuskäiku ja õhtul tundsin end energiliselt ja miski ei valutanud!

Kõigepealt jalutasime perearsti juurde Kauri 3. kuu visiidile. Kaalub ta juba 6470 grammi ehk on oma sünnikaalu täpselt kahekordistanud. Pikk on 63 cm. Kaal pidi olema teiste lastega võrreldes keskmine ja pikkus natuke rohkem keskmisest. Pereõde mainis jälle, et nii rõõmus laps. Sai rotaviiruse vastu suukaudset vaktsiini ja süsti reide kompleksvaktsiiniga. Selle viimase peale hakkas ta kõvasti karjuma ja karjus end paari sekundiga punaseks nagu peet. Õnneks rahunes kiiresti, sest emme oli ju ka seal ja maailm nii ilus :) Pereõde käis korraks teises ruumis ja tagasi tulles jälle imestas, et juba laps naeratab.

Selles perearstikeskuses pole mul vist garderoobi õnnestunud kunagi minna ilma, et keegi ei hüüataks beebi peale: "Nii tilluke!" Eile oli garderoobis üks ema oma väikeste kaksikute poistega ja seletas neile ka: "Nii armas tita! Vaadake, teie olite ka kunagi nii tillukesed!"

Ühesõnaga Kauriga oli kõik hästi ja jalutasime päikese käes koju tagasi. Päeval oli meil kokku lepitud jalutuskäik Mikoga, läksime Stromka äärde ja nautisime ilusat päikesepaistet. Võtsime automaadist kohvid ja jutustasime. Kaur oli kogu tee rahulik. Vahepeal nagu hakkas alustama lääga, siis vaatas, et oi mingi uus nägu ka siin, parem käitun hästi, ja unustas lää ära. Kasu ka Mikost :D

Märkasin, et kippusin muudkui Ukrainast jaurama, kuigi väidan, et tahan end sellest teemast kaugemale hoida. Ilmselt on sees ikka mingi vajadus end tühjaks rääkida. Miko hoidis rahulikku joont ja rahustas mind ka maha. Üks hetk mõtlesin, et vastupidi näiliselt tunduvale on maailm ikkagi ilus ja päikeseline ja inimesed on ilusad ja head. Ma olen oma eluga praegu nii rahul ja tunnen ennast oma lapse naeratavasse näkku vaadates lihtsalt õnnistatuna. Hommikuti äratab mind omatehtud lattet voodisse tuues mees, kes võtab lapse ja käsib mul joogat tegema minna...mis võiks veel parem olla?

Ja õhtul, kui mees kodus, pakkisime mütaka kokku ja sõitsime Mustamäele uude ümber tehtud ja hiljuti taasavatud Männi parki. No see on ikka proff koht nüüd. Mul on tunne, et lähen mõni päev bussiga lihtsalt sinna jalutama, sest seal tõesti väga mõnus. Seal on olemas kohvik, seal on vinka-vonka tervet parki läbivad laudteed nagu rabas, nii et sa saad jalutada veel hoopis põnevamalt kui lihtsalt pargiteede peal; seal on mingid lamamiskiiged, võrkkiige tüüpi, aga kõvemast materjalist ja postide vahele tõmmatud. Ilusa ilmaga võib ikka väga mõnus olla, võtad raamatu ja pleedi kaasa ja lähed tšillid seal kiigel. Ja neid on nagu seeni pärast vihma, nii et jagub kõigile soovijatele.

Kaurike läks õhtul natuke kuumemaks, ilmselt kompleksvaktsiin tekitas pisikese palaviku. Mina musitasin teda murelikult otsaesisele ja katsusin temperatuuri, aga üllatuslikult ütles seekord hoopis mees, et lapsel pole midagi viga ja las ta olla. Läks magama tavalisel ajal ja magas tavaliselt ning hommikul ärkas tavalise rõõmsa oleku ja jahedama peaga. Vaktsiinid tegid sees oma töö ilusti ära. Tegin  hommikul jälle joogat ja kuulasin, kuidas laps issiga magamistoas sekeldas. Mees laulis talle heliredelit ja laps jutustas oma keeles hoogsalt vahele.