Kaur 3 kuud

 

Meie Kaur on homme kolmekuune! Palju õnne meie pisipoisile.

Verstaposte ja uusi oskusi vaikselt lisandub. Täna panin teda kõhutama ja ta tegi seda täitsa ilusti ning naeratas ka mulle. Kui tuju on hea ja ta piisavalt kõva pinna peal ja ilusti näoga minu poole, siis võib natuke aega täitsa olla kõhuli. Siis keeras ta end pikema jututa selili ja jäi siputama nagu mardikas. Panin ta varsti uuesti kõhuli ja nüüd keeras ta end ümber esimese viie sekundi jooksul. Mind on üle kavaldatud.

Vaikselt on ta hakanud asju haarama, aga see ei tundu veel päris mõtestatud haaramine, et näen midagi ja tahan seda saada, vaid pigem kogemata võtmine. Kui midagi talle pihku suruda, siis mingiteks minutiteks ta selle ka pihku jätab. Ja mu rinnal süües hoiab ta alati niimoodi hajameelselt käega mu pluusist kinni.

Täna öösel ärkasin selle peale, et Kaur nuttis ja püüdis sinna vahele järjekindlalt lutiketti süüa. Mis mulle meeldis, oli, et ta seda ketti kõvasti endale rusikasse surus ja näo juurde tõstis, see tundus juba natuke mõtestatud.

Jutustada meeldib meie poisile päris palju, eriti jutukas on ta issiga. Peamine sõna on Aguu. Eile jalutasin temaga väljas, olin teda vankris nüüd rohkem istuvasse asendisse tõstnud, nagu mees teeb. Eks ta nüüd vaikselt muutub ümbruse vastu ju uudishimulikumaks. Jalutasime, kena päike paistis, vankrist kostis vahetevahel mõni mõtlik aguu... Idüll.

Potitamisega läheb kenasti, ehkki enamikel kordadel potile pannes ta sinna veel midagi ei tee. Keskmisel püüame tal sinna 1-2 pissi päevas, aga täna näiteks on ta juba kaks korda potti pissinud ja ühe korra kakanud, nii et progress on märgatav. Kui me viimati ostsime mähkmeid ning ma nägin, et suuruse nr 3 pakk maksis 20 eurot, jäi mul suu lahti ning süvenes soov teda võimalikult palju potile panna või riidemähkmeid kasutada.

Riidemähkmetega läheb ka päris kenasti. Need lekivad nüüd palju vähem, ilmselt lähevad iga kasutamisega järjest imavamaks. Lekkima hakkavad nad küll kaks korda lühema ajaga kui ühekordsed mähkmed, seda tuleb siis silmas pidada temaga toimetades - et kui mähkmevahetusest tund või poolteist möödas, on targem riidemähet uuesti vahetada, kui õnnetust ei soovi. Pissist peput tunneb ta selles ka palju enam ning annab sellest nutuvõruga märku ka. Puhaspepule meeldib üle kõige siiski puhta ja kuiva pepuga olla. Õhuvanne naudib ta ka ega protesteeri nende vastu.

Veel on Kaur suur veesõber. Ta käib igal õhtul vannis või issiga duši all. Veeprotseduurid on alati mehe teha, see on nende ühine aeg koos. Mina lihtsalt võtan rätikuga puhta poisi duši alt vastu ja kuivatan ära.

Kaur võib nüüd päris pikalt selili mängukaare all lesida ja ise end lõbustada. Beebikiiges võib ta ka olla, aga siis peaks emme või issi ideaalis kohe ees nägemisväljas olema ja teda tihti plutitamas käima. Pikalt talle seal ei meeldi ja ega tahagi pikalt teda seal hoida, see polevat anatoomiliselt väga hea. See on rohkem abinõu, kui endal vaja midagi ära teha.

Öö ja päev on poisil vist täitsa selged ja ta tundub neil ilusti vahet tegevat, sest öösiti magab kenasti ja ärkab vaid korra söömiseks. Ma pole enam mingit unevõlga ammu tundnud ja magan ise ka iga öö une täis. Võime alati kindlad olla, et kui 9-10 vahel peale viimast toitmist uinunud poisi tema voodisse viime, jääb ta alati magama ning edasine aeg on meie päralt. Vist ühel korral kümnest ta natuke jääb jorisema, aga siis issi uinutab ta ikkagi magama. 

Mul on mingi kahtlane tunne kuklas, et äkki me oleme mingid supervanemad :D Ma vahepeal räägin seda mehele, et kas ta ikka aru saab, kui ässad me selles lapsevanemduses oleme. Eks vast teatud asjades on meil lihtsalt vedanud ja on nö lihtne laps, aga usun, et paljud aspektid on ka meie teene. Mina ei põe tema puhul väikeste asjade pärast ja lasen paljudel asjadel minna isevooluteed. Ma pole liitunud ühegi beebigrupiga netis, sest minu meelest on sellised asjad lollakad. Usun, et see on elu kergemaks teinud: pole nii palju asjade üleanalüüsimist ega teistega võrdlemist. Kui mingi küsimus on, siis guugeldan.

Ja mees on tõesti täie kohaga partner ja teeb pool kõigist lapsega seotud toimingutest. Vahetab pooled mähkmed, jutustab, vannitab, teeb lolle nägusid ja lõbustab. See on ka mind ilusti täie mõistuse juures hoidnud.

(Üks päev sel nädalal tuli mees töölt ja hüüdis esikust:"Aguu!"

Kaur mu süles hakkas selle peale nutma. Mehel oli nagu sorri, et elan :D)

Ja une suhtes ma usun, et me väärime ikka auhinda selle pärast, kui varakult ta omaenda voodis magama hakkas. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saaks magada, beebi kaisus. Kuidas nii keegi und peaks saama? Ma ei saaks 100% sügavasse unne langedagi, kogu aeg mõtleksin, ega ma talle peale keera. Ja meie voodi on ikkagi meie jaoks, seal pole kohta lastele. Meie suhe on kõige tähtsam.

Ma arvan, et pakin selle kolmekuise aguu nüüd kokku ja viin jalutama.