Mees jõudis eile pojaga spast sulistamast tagasi poole üheksa paiku õhtul. Beebi oli just varakult magama jäänud.
"Mis teeme?" küsis ta energiliselt.
Hiivasime Harry Potteri pusle, mille ta sõpradelt laenanud oli, koos puslematiga köögilauale. Päris kasulik asi see puslematt. See pusle on meil juba pikemat aega pooleli, sest päeval pole mul kunagi mahti panna, mees on tööl, ja vahel paneme mõne tüki õhtuti peale beebi magamajäämist või siis nädalavahetuseti ka.
Roni nägu oli juba kokku pandud, aga läks kogu aeg uuesti sassi, sest keegi läks sellele karbiga vastu.
"Klassikaline Ron," ässitasin ma. "Ta oli pool ajast haiglatiivas raamatutes ka."
"Ma imestan, kuidas Ron ja Hermione üldse kokku jäid," nõustus mees.
"Ooh, see tükk käib kindlasti Roni kiivrisse," rõõmustas mees hetke pärast. "Aa ei, võib Harry säärekaitsmesse ka käia, raisk..."
Igapäevaelu poeesia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar