Täna oli kuidagi selline aeglane, mõtlik pühapäev. Peale mehe valmistatud maitsvaid õhukesi pannkooke läks tema massaaži. Mulle pani ta pannkookide juurde mu armastatud maapähklivõi purgi ja ütles, et teeksin maapähklivõi ja vaarikamoosiga ühe koogi, raudselt on hea. Oligi. Mõnus kombo soolasest ja magusast.
Mehe poeg ja mina rääkisime tema lemmik-juutuuberitest ja lemmikvideomängust. Lubasin tal isegi mulle paar tolle juutuuberi videot mängida ja teesklesin, et ma ei vihka neid :D Mees tuli koju ja läksime ilusasse kevadesse jalutama. Tegime lopsaka kahetunnise ringi ja avasin ka elektritõuksihooaja. Ausalt öeldes jätsin tõuksi peagi uuesti tee äärde järgmist huvilist ootama, sest üksi vurada polnud pooltki nii mõnus kui mehe ja lapsekäruga kõndida, käest kinni hoida ja vahetevahel musipause teha. Mees kõnnib üksi megatempoga - kui mina tõuksiga läksin, tahtsin pidevalt tagasi keerata, et nö nende ümber ringe sõita, aga seda ma teha ei saanud, sest kogu aeg olid nad mul peaaegu järel. Läksime peaaegu sama tempoga, mina tõuksil ja nemad jalgsi:D
"No anna nüüd gaasi, näita, palju tuleb!" ergutas mees.
Aga mina olen argpüks ja sõidan kergliiklusteel, kus suht palju inimesi vastu tuleb, ikka pigem aeglaselt. Pluss ma ei taha käna käia.
Läksime ühe Stromka-äärse uusarenduse juurde, mis kannab vahvat nime Uus-Meremaa. Kuigi majad alles vaikselt valmivad, on korterid pea viimseni läbi müüdud. Pakkusin nende hinda ja panin 60000ga mööda, sest need on veel kallimad. Tahetud ja nõutud uus rajoon, merele väga lähedal ja ümber kergliiklusteed. Seal kõrval juba paar aastat tagasi sama arendaja poolt ehitatud majad on ikka väga ilusad, keerasime nende vahele ka sisse, et kiibitseda ja ilu imetleda. Stiilselt mustad ja suurte puiduvärvi rõdudega... mul ila tilkus.
Võtsime ka kohvid tee äärest kohviautomaadist kaasa, need on seal Stromkal ikka väga hea väljamõeldis. Tänase ilusa ilmaga oli seal lausa järjekord.
Kodus sõime ja meie Kauriga istusime diivanile teda toitma, mis tema puhul enamasti tähendab, et ta sööb viis minutit ja jääb insta mu rinnale tudule. Emme juures on ju soe ja turvaline ning piim mõjub uinutavalt. Täis saab ta kõhu isegi selle lühikese ajaga, sest on lihtsalt piima imemises nii efektiivseks muutunud. Tal on juba topeltlõug ja voldikesed kätele tulnud. Selliste kohta öeldakse ponks poiss, ütles issi.
(Imetamise kohta veel nii palju, et juba mitmendat aega ma panen tähele, et kui Kaur söömist alustades korraks pausi teeb ja hinge tõmbab, hakkab minul piima edasi purskama lausa vertikaalselt! Söömise alguses, kui see vool on nii tugev, jooksis muidu piima alati edasi, kui Kaur korraks pea ära võttis, aga nüüd on surve lausa selline, et purskab üles. Siis ma alati karjatan ja vajutan rätiku peale, et me kõik piimast ei ujuks. Kaur korraks neelatab ja sukeldub uuesti vapralt sööma.)
Mees hakkas tegema spinati-fetajuustupirukaid ja kuna mul oli just läbi saanud Harry Potteri viies osa (lugesin järjest just uuesti läbi kuuenda, seitsmenda ja viienda osa), jäin nõutult ja raamatuta diivanile lebasklema. Puhusin mehega juttu ja vaatasin naabrite aeda, puulatva. Toas oli mingi ilus ja sume valgus, kevadine. Mõtlesin, kui harva ma niimoodi, ilma õieti midagi tegemata lihtsalt istun ja puhun kellegagi juttu. Alati peaks nagu midagi lehitsema või netti sirvima, sest info tahab pühendumist. Aga sellest infost on mul praegu kõrini. Ma ei taha rohkem midagi teada, tahan elada oma ilusat elu, aeglaselt ja muretsemata. Ma tunnetan, et olen viimasel ajal päris ilusti oma nutitelefoni aega vähendanud ja olnud rohkem hetkes, ja see on vaimsele seisule nii hea.
Pluss mida rohkem laps kasvab, seda rohkem hakkab ta eeskuju järgima ning ma ei tahaks talle näidata, et suured inimesed oma elu elamise asemel vahivad mingit väikest helendavat ekraani ja istuvad nagu nõiutult tundide kaupa.
...Ja pärast lugesin Kaurikesele ja üle tüki aja ta kuulas ja vaatas mulle otse suhu ning efekt tundub kohe näha, sest ta lobises siin selle postituse kirjutamise ajal ise pikkade häälikutega.
Nüüd ma lähen, sest keegi nõuab süüa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar