Eeeeeeeeeeeeeeeestis tagasi

Õnnelikult kodus, kõik on super. Inglise pereema pakkis j6ulukoogi kaasa, tüdruk kirjutas mulle neli kaarti ja tantsis "Gangnam Style'i" - mida tema nimetas Anna style'iks. Ema õpetas kõrval, kuidas õiged liigutused käivad. Ta on mul selline moodne, mu inglise mummy.

Ühes lennuki turvakontrollis hakkasin piiksuma ning otsiti läbi, teises kontrollis tundus mu pagas kahtlane, nimelt mõned suveniirid, mis ma kodustele kaasa tõin - ja kogu pagas pakiti lahti. Naljakas, ja tüütu, sest mu kott oli enne kokku pakitud nii, et nööpnõelagi ei mahu juurde, ja katsu seda tavaari niimoodi tagasi kokku panna. Lendamine meeldib mulle endiselt meeletult. Oslo lennujaamas veetsin terve öö, see oli pisike, Tallinna omastki väiksem, aga puhas ja ilus. Magama ei julgenud jääda, lugesin niisama ja põrnitsesin teisi ootajaid ning mõtlesin, kes neist on eestlase näoga...sest üks hommikustest esimestest lendudest pidi olema Tallinnasse. Muuseas panin täppi ka, üht eestlase näoga tüüpi nägin hiljem enda järjekorras, ja teist eestlase näoga tüdrukut nägin hiljem veel Tallinn-Tartu bussi peal. Muide ühe vene mammi ja vanamehega, kellega Oslos samas järjekorras ootasin, nendega tulin veel koos Puhja bussi pealt maha. No see on juba lihtsalt imelik.

Põrnitsesin mingit tüüpi, kes mulle millegipärast tuttav tundus (ja muidugi ilmselgelt eestlane), ja ta vist arvas, et flirdin, sest tuli minu kõrval lennukisse, ootas, kuni maha istusin, ja istus minu kõrvale. Ei olnud tuttav tüüp, aga sai tuttavaks :D Milleks, mõtlesin ma, olen ma neli kuud Inglismaal ja siis tulen tagasi ja tuttavaks saan ikka eestlasega? Nüüd olen ma natuke nagu sisse võetud ja see vihastab mind. Nagunii lähen kohe varsti tagasi Inglismaale ja tüüp läheb Norra, nii et mis mõttega?

Nüüd olen ma paanikas, et miks ta mulle sõnumit ei saada. Täielik lasteaed.

Hihi, ta ütles ka, et ma olen elevil nagu laps, kui ma Eestis maandudes käsi plaksutasin ja kilkasin. Ryanairi stjuardess laulis valjuhääldist "Merry Christmas" ja üldse oli täielik meeleolu. 

Ma pean tunnistama, et kui ma Tartusse jõudsin, siis oli võib-olla natuke isegi pisar silmanurgas. Võib-olla. Või mitte siiski. Ma ei mäleta.

Homme lähme Mirjamiga "Pii elu" vaatama ja pärast välja. Tahan klubisse! Ei tea, millal viimati käisin, täielik košmaar. Tahaks juba tantsida.

JEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE!!!

Tydruk oli eile nii kena mu vastu. Ta tahtis, et mu viimane t66p2ev enne Eestisse s6itmist oleks meeldej22v. N2iteks tegi ta mulle kingitusi, pani k6ik oma asjad ise 2ra, koristas isegi oma sahtleid (!) ja laulis "What a wonderful world" viisil "What a wonderful Anna". Parim, mis poiss tegi, oli mitte oma 6e kiusamine ja torkimine. V2hemalt ykski p2ev. Samas minu vastu oli ta ikkagi selline, et pidin talle j2rjekordse loengu pidama, teemal "Ma ei pea sulle meeldima, aga sa peaksid mind v2hemalt austama". Nojah, edu mulle sellega...

S saadab mulle ahastavaid s6numeid, mis on selles m6ttes toredad, et upitavad mu ego. Ma olen jah suurep2rane, kas pole? Ma tahaks tal pead patsutada nagu koeral ja 6elda: "Good BOY, v2ga tore, et sa kurb oled. Aga nyyd mine tagasi nurka ja j2ta mind rahule."

Terve n2dala olen muidu pikki p2evi teinud, sest ema kasutab v6imalust 6htuti kaua v2ljas olla, "t66d teha". Nyyd peab ta ju kaks n2dalat inglikestega kodus olema. Haa! Yks 66 sain s6numi, mis mind yles 2ratas, see oli ema, kes palus, et ta alt sisse laseksin, sest ta oli v6tme unustanud. Sisse hiilis tema j2rel ta eksmees, kes vist just t2pselt t2na peaks uuesti abielluma, teise naisega. Hihi.

"Me k2isime Tescos," selgitas ema. (See on yks toidupood.)

"Tescos on vist v2ga l6bus," ytlesin ma ta riietust ja kellaaega vaadates ning liipasin tagasi yles, sest ma L2HEN vihaseks, kui mind 66sel 2ratatakse.

Karu.

 

"Miks tema saab s66gi juurde Fantat, aga mina mitte??" n6udis tydruk pahaselt. P6hjus oli, et tydruk oli venna eest kogu mahla 2ra joonud ja lisaks muutub tema absoluutselt mingit suhkrut tarbides hyperaktiivseks, aga ta vennale m6jub see v2hem.

 

"Sest sa ei meeldi mulle eriti, aga tema on mu special child," vastasin ma yksk6ikselt.

 

"Heeei!!"

 

Ma lihtsalt olen selline. Taktitunde kehastus. Lastega t2iuslik, kui lubate nii 6elda.

 

 

Paar p2eva veel j6uludeni. Ma nii oootan juba!!

 

Karu on maru.

Tuleb tunnistada

Yks tydruku s6brannadest oli kyllalt ettevaatamatu, et tema s6prade raamatusse oma kodune telefoninumber kirjutada. Plika v6ttis telefoni v2lja ja lahti l2ks selline tyypiline kaheksa-aastaste pooletunnine telefonivestlus, kus mitte midagi ei r22gita, vaid hysteeriliselt naerdakse. S6branna v2iksem vend v6ttis kuuldavasti toru enda k2tte ja hakkas lollitama ning minu plika karjus ta peale. Mina ainult n2ugusin.

"Mhmh," ytles tydruk torusse. "See on minu lapsehoidja. Ta istub trepi peal ja teeb kassih22li. Ta on 22."

Jep, see olen mina.

Pyhap2ev

K6ik s6idavad j6uluks koju, v6i on juba s6itnud... Kuhu te minu j2tate?? Mul on n2dal aega veel siin. Samas ega ma siit sellep2rast 2RA taha, et j6uluks Eestisse igatsen. Siit saab sellise emotsiooni n2iteks kasv6i poes k2ies, et metsik. Ostan banaani ja shokolaadi ning suhtlen kassapidajaga maksimaalselt minut aega. Ja selle aja jooksul j6uab ta mind nimetada darling, doll ja love.

Awwww, m6tlen v2lja k6ndides. Ma ei kujuta ettegi, kui mina kassapidajana t66tades kellelegi kullake oleksin 6elnud. Inimesed said juba siis shoki, kui ma neile naeratasin.

"Niisiis, tahad sa veel v2lja minna?" kysis S minu maja ees peatades. Ma j6llitasin teda vihaselt. Nalja teed v6i???

"Vastus sellele oleks EI!" teatasin autoust kinni lyyes ja minema marssides. Tropp selline. V2hemalt v6in ma ausalt 6elda, et ta ei meeldinud mulle kunagi nagunii. Ma pole isegi pettunud.

Laste eelmine au pair k2is t2na hommikul kylas. Ma vaatasin teda vaenulikult. Olen temast iga p2ev midagi kuulnud, aina et Lucy tegi seda ja Lucy tegi teist, kuni tahan karjuda, et pistke see Lucy endale...! Ehkki midagi head ei kuulnud ma kunagi, on ilmselge, et ta j2ttis neile sygava mulje. Kui nad teda ikka kolm kuud j2rjest IGA P2EV mainivad, siis on nad temasse ikkagi kiindunud. Poiss jutustas mulle yksp2ev j2lle lugulaulu Lucyst ja k6igest, mida ta valesti tegi, aga l6ppu teatas, et ta oli tegelikult "quite nice".

Arvake 2ra, kas ma sain selle peale armukadedaks v6i ei :D

Lucy p6rnitses mind samamoodi altkulmu, kui ma end riidesse panin, et linna peale minna.

Kuradi Lucy :D

Yldiselt on v2ga ilus. Lund enam maas pole, aga selle-eest on meeletult kylm ja h2rmatis katab k6iki puid-p66said ning rohtu... Maaliline. 2mblikuv6rgud on nii ilusalt pakase k2es v2lja joonistunud, et ma m6tlesin, kas need on ikka ehtsad v6rgud v6i on keegi need kaunistuseks v2lja riputanud...Lapsed kysisid sama asja. Need tunduvad t6esti nagu Halloweeni-dekoratsioonid.

Siin pannakse J6uluvanale 66seks v2lja mitte piima ja kypsiseid nagu Ameerikas, vaid hoopis mince pies ja rummi.

"Man, Santa's gonna be drruuuunk," nentisin ma. (Nad ei ytle millegip2rast Father Christmas, vaid Santa. 2ra ameerikastunud.)

Ja tydruk kysis eile, kas ma Addamsite perekonna filmi olen n2inud. Ta oli just hiljuti isa juures vaadanud.

"Nalja teed v6i?" kysisin ma ymber p66rates. "Need filmid on mu k6ige lemmikumad terves maailmas!"

Nyyd tsiteerime juba teist p2eva lambikaid fraase nendest filmidest, nagu: "Children, why do you hate the baby?" v6i

"Save me, I'm drowning, help me, I'm dying!", mille peale mina vastan:

"I can't swim."

Muidu on natuke tydimus peal. Natuke alav22rne tunne on. Tegelikult ongi nii, et kui kohe reegleid paika ei pane ja ei ytle, et ei, ma ei tee seda v6i teist, sest see ei ole lapsehoidja t66, siis hakkadki orjama. Inimesed kasutavad lihtsalt teisi 2ra...see t2hendab neid, kes lasevad ennast kasutada. Nagu mina.

Jeee.

Lapse suust pead sa t6de kuulma

Panin t2na hommikul meiki peale, plika lesis voodil ja vaatas pealt.

"Silmav2rvi panid liiga palju," t2hendas ta. "See pole normaalne."

"Sellep2rast ongi hea, et t2na on pyhap2ev," vastasin ma t2hendusrikkalt, "ja ma EI ole lastega. Ma saan kanda mida tahes ja n2ha v2lja milline tahes, ilma et see kedagi peaks huvitama."

"Kui sa millise tahes all m6tled crazy't, siis okei..."

"Igayhel on oma arvamus," ytlesin ma ripsmetushi lahti keerates.

"Ja sinu arvamus on crazy."

"Kuule, kas su ema mitte ei hyya sind? Jookse aga!"

Hambahaldjas

Tydrukul tuli j2rjekordne hammas suust ning ta ootas hambahaldjat, aga too vist unustas sellel 66sel tulla. Ettev6tlik nagu ta on, helistas plika kohe hommikul emale ja ytles n6udlikult: "Emme, ma tahan oma hamba eest raha!"

Meie pistsime k6rval itsitama ja ta vend narris: "Miks sa seda emale ytled? Helista hambahaldjale."

Ja poiss r22kis mulle rongis, et tal on kuskil teleskoop.

"Kas sa oled sellega ringi ka vaadanud?" kysisin ma. "66sel taevast ja kuud ja...naabrite tubadesse?"

"Muidugi mitte," vastas ta asjalikult, "selle jaoks on binokkel."

Ma m6tlen, et pean hakkama suurema hoolega kardinaid ette t6mbama. Jumal teab, kellel p2riselt binokkel on.

Eile oli nagu kergelt suurep2rane p2ev. Kui lastega koolist koju j6udsime, oli ukse taga pakk, millest poiss kohe avastas suure kimbu lilli. Nii ilusad, m6tlesin, need v6iks mulle olla. Kuni l6puks taipasin karbi pealt saaja nime vaadata ning just minu nimi seal seisiski! Kimp oli meeletult suur ja ilus ning karbis oli veel v2ike karp lihtsalt h6rkude shokolaadikommidega... Mmm.

"Ma olen nii kade," ytles ema 6htul. "Pidi vist hea kohting olema!"

Ma kehitasin 6lgu. S saatis lilled mitte sellep2rast, et kohting oli hea, vaid sest ta keeras asjad vussi ja kardab, ma ei l2he enam temaga v2lja. Aga vahet pole, lilled on ju ilusad.

Mul polnud isegi aega neid vaasi panna, sest pidime lastega rongijaama jooksma ja Londonisse s6itma. K2isime Talvev6lumaal, s6itsime London Eye miniversiooniga (t6elise London Eye peale pole ma siiamaani j6udnud) ja l2ksime isegi tsirkusesse. Tsirkus oli ausalt 6eldes kehvake, pmst mingid ahvikostyymides tyybid tegid akrobaatikat. Mulle meeldis k6ige rohkem, kui nad midagi vussi keerasid, mille peale ma suure h22lega naerma hakkasin. Ja k6iel balansseerijad oleks peaaegu alla kukkunud, kusjuures yhel neist polnud isegi julgestust!

Metroos istusime, mina ja poiss yhel pool ja tydruk emaga meie vastas. Mingi tyyp istus minu k6rvale ning tydruk hakkas n2itama minu ja selle tyybi peale ning tegi k2ega sydame. N2itasin talle rusikat ja k6ri l2bit6mbamist, aga ta ei j2tnud j2rele! Kui tyyp istub minu K6RVAL, siis n2eb ta seda ju sama h2sti kui mina ja mina olen see, kellel on piinlik!

Siis heitsin pilgu emale tydruku k6rval, kes varjamatult itsitas, silma tegi ning tydrukule n2itas, kuidas paremini k2tega sydant teha. Selle peale ma lihtsalt teesklesin, et ei tunne neid.

Kidsies

T2na hommikul r22kisid lapsed millegip2rast erinevatest riikidest ja keegi mainis Eestit.

"The greatest of them all!" ytlesin k2hku.

"The most rubbish of them all," vastas poiss.

"See on ylimalt ebaviisakas!" (Jep, selle asemel, et paar k6vemat s6na 6elda, pean ma v2ikestele p6rgulistele lihtsalt nentima, et nad on ebaviisakad.)

"Muidugi on see k6ige parem maa maailmas, sest maailma parim lapsehoidja tuleb sealt!" nentis tydruk s2ravalt.

Pugeja, m6tlesin ma ja ootasin, et poiss ytleks: "More like the most rubbish childminder!", sest selgelt oli n2ha, et see kipitas tal keelel, aga ta otsustas suu kinni hoida.

Eile sadas siin esimest lund. Lapsed 2ratasid mu juba hommikul karjudes yles, ronisid yle minu ja vaatasid mu aknast v2lja. Ma l2hen alati pahuraks, kui mu und segatakse. Nagu k6ik normaalsed inimesed. Vaevalt oli tydruk 2ra l2inud (armastusv22rselt mu tule p6lema j2ttes), kui kostis uus koputus ja poiss omakorda yle minu ronis ning jutustama kukkus.

"Nagu j6ulud oleks k2es!" ytles ta.

"Kuule, j6ulud, sulge enda taga uks, kui sa dushi alla l2hed. Ja kustuta tuli 2ra. Mul on veel kakskymmend minti magada ja ma ei kavatse hetkegi varem yles t6usta!" ytlesin ja t6mbasin teki yle pea.

T2naseks on peaaegu kogu lumi l2inud.

Tere, ment

K2isime Minniga Hyde Parki j6ulumaal/l6bustuspargis. Kaks korda. Seal on ilus, j6ulumuusika m2ngib, ja on meeletult palju inimesi. Pmst k6ndida on raske, nii palju inimesi. Nyyd ytles hostema, et kolmap2eval l2hme lastega Londonisse, yhte salajasse kohta, aga ma teadsin juba, mida ta m6tleb, ja seesama l6bustuspark see ongi. Seal pidi tsirkus ka olema!

K2isin mingi tyybiga v2ljas, kes meil uusi laevalgusteid k2is paigaldamas.

"Kas sa t6esti arvasid, et ma pean kolm p2eva j2rjest teil k2ima? Muidugi mitte! Ma tulin ainult sinu p2rast tagasi," ytles ta.

J22b kysimuseks, miks ta yhelgi neist p2evadest mu numbrit kysida ei julgenud, vaid pidi selle mu hostemalt hankima. Mind see h2irib, sest nyyd hostema teab k6igest ja susib ja kysib kogu aeg ning pakub mingeid pileteid, et minge sinna ja sinna S-ga. Natuke kummaline ka, kui mees laob mingeid fakte autos minu kohta v2lja ja mina kortsutan kulmu, et kuidas sa seda veel tead, ja tema vastab, et su hostema r22kis. Nagu kammoon. Tuletab meelde seda korda, kui yhe t66kaaslasega v2ljas k2isin ja ta v2itis, et su ylemus r22kis mulle seda ja teist! Imelik hakkab. Ja ma ei suuda siiamaani m2letada, millal ma oma tookordsele ylemusele j6udsin jutustada, et mulle raseerimata mehed ei meeldi. Kuigi see on t6si, nii et ilmselt pidin olema r22kinud.

V2hemalt S teadis, kus Eesti on, ja meie pealinna. Ta teab nyyd kahte s6na ka: tere ja ment. K6ige t2htsamad s6nad eesti keeles.

K2isime uisutamas, mis iseenesest oli tore ja puha. Ma m6tlesin, et kui 10 aastat pole uisutanud, olen koba, aga olin tegelt suht proff :D ARVESTADES k6iki neid vahele j22nud aastaid.

Ylej22nud kohting oli lihtsalt naljakas. Ta j6i autot juhtides kogu aeg kokat ning kui mina p2rast proovida tahtsin, ytles ta, et seal pudelis on natuke viskit ka. "Aga ainult natuke, ma luban!"

Midagi oli seal jah natuke. Nimelt viskile oli natuke kokakoolat lisatud. Ta pmst j6i kogu aeg, kui juhtis! Ma itsitasin tykk aega, sest see oli lihtsalt liiga absurdne. Ja minu syy ka, sest mina ajavat teda n2rvi. Ma olen ilmselgelt hirmus, sest ta kardab mind siiamaani. Ning kui kysisin, kaua ta juba suitsetanud on, ytles ta, et teismelisest saati, aga ainult kaks sigaretti p2evas.

Huvitav, et sellelsamal 6htul tegi ta umbes 15, l6petades suitsetamise ainult uisutamise ajaks.

Oh jah.

Ma l2hen ikkagi uuesti, sest kodus on igavam.

Viimaste p2evade jooksul on kaks erinevat tyypi pakkunud, et ma olen 19, ja yks tydruku klassi6dedest, et 18. Pluss see, kuidas poiss kogu aeg syydistab, et ma k2itun nagu kuueteistaastane. Peaks oma k2itumise 2kki yle vaatama? Samas yks kord karjus ta ka, et ma olen kibestunud vanaema, nii et ilmselgelt ma lihtsalt ei meeldi talle.

Eile vaatasin "Silver Linings Playbook'i" 2ra, sest Liisu soovitas seda. Kurat kyll, kus Jennifer Lawrence oli seal alles ilus! Ja jah, ma olen t2iesti yks nendest N2ljam2ngude f2nnidest, kes langeb l6ksu ja l2heb vaatama mingit uut filmi ainult sellep2rast, et seal on see N2ljam2ngude tsikk. Aga antud l6ks oli t2iesti v22rt kukkumist, meeldiv film oli. Pluss, kuidas ta ikkagi nii ILUS on? Ta polnud N2ljam2ngudes nii ilus, vaid pigem t2iesti keskp2rane. Ma olen segaduses.