T2na hommikul r22kisid lapsed millegip2rast erinevatest riikidest ja keegi mainis Eestit.
"The greatest of them all!" ytlesin k2hku.
"The most rubbish of them all," vastas poiss.
"See on ylimalt ebaviisakas!" (Jep, selle asemel, et paar k6vemat s6na 6elda, pean ma v2ikestele p6rgulistele lihtsalt nentima, et nad on ebaviisakad.)
"Muidugi on see k6ige parem maa maailmas, sest maailma parim lapsehoidja tuleb sealt!" nentis tydruk s2ravalt.
Pugeja, m6tlesin ma ja ootasin, et poiss ytleks: "More like the most rubbish childminder!", sest selgelt oli n2ha, et see kipitas tal keelel, aga ta otsustas suu kinni hoida.
Eile sadas siin esimest lund. Lapsed 2ratasid mu juba hommikul karjudes yles, ronisid yle minu ja vaatasid mu aknast v2lja. Ma l2hen alati pahuraks, kui mu und segatakse. Nagu k6ik normaalsed inimesed. Vaevalt oli tydruk 2ra l2inud (armastusv22rselt mu tule p6lema j2ttes), kui kostis uus koputus ja poiss omakorda yle minu ronis ning jutustama kukkus.
"Nagu j6ulud oleks k2es!" ytles ta.
"Kuule, j6ulud, sulge enda taga uks, kui sa dushi alla l2hed. Ja kustuta tuli 2ra. Mul on veel kakskymmend minti magada ja ma ei kavatse hetkegi varem yles t6usta!" ytlesin ja t6mbasin teki yle pea.
T2naseks on peaaegu kogu lumi l2inud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar