pühapäev, 16. detsember 2012

Tuleb tunnistada


Yks tydruku s6brannadest oli kyllalt ettevaatamatu, et tema s6prade raamatusse oma kodune telefoninumber kirjutada. Plika v6ttis telefoni v2lja ja lahti l2ks selline tyypiline kaheksa-aastaste pooletunnine telefonivestlus, kus mitte midagi ei r22gita, vaid hysteeriliselt naerdakse. S6branna v2iksem vend v6ttis kuuldavasti toru enda k2tte ja hakkas lollitama ning minu plika karjus ta peale. Mina ainult n2ugusin.

"Mhmh," ytles tydruk torusse. "See on minu lapsehoidja. Ta istub trepi peal ja teeb kassih22li. Ta on 22."

Jep, see olen mina.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar