Reede

Mul j2lle ainult pool tundi aega, millest j22b eluliste internetivajaduste rahuldamiseks ilmselgelt v2heseks, aga... ma lihtsalt pean ytlema, et kui ma oma meili lahti v6tan ja seal on j2lle tolstoi-m66tu kiri Polinalt v6i lyhike, aga armas isalt... siis hakkab mul niiii hea ja suur naeratus tuleb n2ole. Ait2h teile! Pol, homme kirjutan sulle tolstoi tagasi :D

Muuseas see on juhtunud. Ma olen hakanud inimestele Cheers! ytlema. Thank you asemel. Aidake mind!

Kuna ma hirmsasti vandumist igatsen, selles m6ttes, et ennast v2ljendada, kui midagi halvasti l2heb v6i ma kasv6i piljardis kaotan, siis avastasin, et eesti keeles on see ju t2iesti lubatud! Niikaua kui ma "sae pekki" ei ytle, ei saa lapsed midagi aru ja mina ei ole halb lapsehoidja.

"Mida sa ytlesid?" kysis poiss, kui me ylimalt mudasel murul sumpasime, sest k6nniteed ei olnud mitte kusagil ja lisaks hakkas vihma tibutama, ning ma natuke aega endamisi eesti keeles pomisesin.

"Ei midagi," vastasin ma kergelt, ja sinna see j2igi. Kuigi ta sai h22letooni j2rgi ikkagi aru. Aga saagigu pekki.

Uu, keegi on valinud selle aasta 50 parimat albumit. Ja Lana del Rey on 45. Kuigi ta peaks t6en2oliselt olema esimeste seas. Ma olen seda albumit ostmisest saadik pmst iga p2ev kuulanud. IGA P2EV.

On midagi meeliylendavat selles, kui kaheksa-aastane inglise tydruk k66ki m66da ringi jookseb ja eesti keeles "Sae pekki! Sae pekkki!" karjub. Minu t66 siin on tehtud, m6tlesin ma rahulolevalt.

Teisest kyljest oli j2lle selline tunne, et mida ma teinud olen. Ma olen koletise loonud!

Ma k2isin Robbie Williamsit vaatamas! See oli superlahe! Meil Mirjamiga olid istekohad, aga me t6usime kogu aeg pysti ja karjusime ja hyppasime. Oli meeletult inimesi. Ning Robbie laulis laivis niiii h2sti. Vahepeal heitis ta lavale maha ja laulis selili, natuke m6tlikult, ja mina olin kadedusest roheline, sest eesreas seisnud inimesed said teda puudutada. Vaatasin k6rvale, seal sektsioonis seisid k6ik istekohtadega inimesed pysti, niisiis ei n2inud ma midagi halba selles, et ise pysti karata. Sellet6ttu pidid meie taga seisnud inimesed ka pysti seisma, aga ma arvan, et tegelt neil vedas - said parema elamuse. Kas pole??

Uue plaadi laule ma pmst yldse ei teadnud ja kaasa ei osanud laulda, aga seda tegi Mirjam minu eest. Vanemaid laule oli selle eest meeletult ja need l2ksid v2ga peale.

Pyhap2eval k2isime Tate Modernis, mis on yks kunstigalerii. Moodsa kunsti. M6nes m6ttes isegi liiga moodsa. Muidu oli lahe ja mul j22b ikka karp lahti, kui saan v6imaluse Picasso maalist yhe meetri kaugusel seista. Mirjam veetis tykk aega saalis, mis oli pyhendatud s6jakriitilistele t66dele: Esimene maailmas6da, Hitler jne. Mulle meeldisid lihtsalt v2rvilised maalid ja erinevad symbolid. Yks t66 oli aga ainult peegel. L6uendile kinnitatud peegel. K6rval oli siis selgitus, kuidas antud t66 peegeldab vaatajat ennast ja mida k6ike veel, aga kammoon... see oli lihtsalt peegel! Inimesed naersid selle peale valjusti. Mina kasutasin v6imalust juukseid kohendada.

Esmasp2eval oli v2ga raske p2ev. Poiss korraldas sellise stseeni, mida tal ei ole lihtsalt 6igust korraldada! Ta pole veel teismeline!

Okei, Anne-Mai, ytlesin ma endale ja sundisin end j6uga rahulikuks. Sinu esmane ylesanne on enda eest hoolitseda. Sa ei TOHI seda sydamesse v6tta, sest ta ei m6tle, mida ytleb. Ja isegi kui m6tleb, pead sa sellest yle olema.

L6puks olin mina ainus inimene sellel p2eval selles peres, kes ei nutnud. Aga ausalt - oleksin v2ga tahtnud.

Ema tuli varem koju ja ytles, see olla kymneaastaste juures tavaline. Hormoonide m6ll. EI! Liiga vara! Mis hormoonid??

"Ytle ausalt, sa m6tled praegu, et ei taha ise kunagi lapsi saada, eks ju?" kysis ema mulle otsa vaadates.

"Jep!" Ma ei hakanud isegi tagasi ajama. See on ametlik otsus.

Kesha

Plika pesi hambaid ja mina laulsin k6rval:

Ain't got no care in the world

But got plenty of beer

Siis, m2rgates, et ta hambaharja suust v6ttis:

That was a little too quick!

Plika pistis harja tagasi suhu ja j2tkas:

So I'll carry on right here!

Riimi l2ks! Me ei saanud kaks minutit naeru pidada.

Syndinud r2pparid :D

Must auk

"Anna?" ytles poiss mu ukse taga hilja 6htul vaikselt.

"Mis on?" tulin ma v2lja, arvates, et ta otsib oma jalgpallisokke v6i midagi.

"Kui P2ike 2ra kustub, kas me saame siis k6ik surma?" kysis ta erutatult oma lasteentsyklopeediat lehitsedes.

"Muidugi! See on kindel. Aga sinna on paar miljardit aastat aega."

Enne olime vaadanud tema raamatut ja r22kinud kosmosest. Ta oli haige, nii et terve p2eva veetis ta voodis magades v6i raamatuid lugedes. See tegi mulle r66mu. Mitte see, et ta haige oli, aga lugemine. Ta tavaliselt ei loe yldse, v2idab, et vihkab seda.

Ta pyydis mind kosmosefaktidega yle trumbata, aga minusuguse nohiku puhul on see v6imatu. N2iteks Merkuuri pinnatemperatuuridega 66sel ja p2eval panin ma ainult paarkymmend kraadi m66da. Ma ei tea, miks ma selliseid kasutuid asju tean, aga ma olen obsessed. Kui me mustade aukude juurde j6udsime, sattusin ma eriti vaimustusse. Need on ju lahedad n2htused??

"Vaata Annat, ta on t2itsa oma elemendis," nentis ema k6rval natuke hapult. Ma arvan, ta pole siiamaani yle saanud eelmisest n2dalast, kui me poissi ja ema jalgpalli saatsime ning tydruk emale kogemata autosse hyydis: "Love you, Anna!"

Mis mina sinna teha saan, et ma nii suurep2rane olen.

"Kust sa p2rit oled?" kysis keegi eile.

"Eestist."

"Oojaa..." Tark n2gu. "Eurovision, eks ju?"

"Just! Kas sa tead, kus Eesti asub?"

"Ikka! Kuskil...seal Itaalia juures, eks ju?"

Mitte p2ris. Samas ma ju m6istan, et n2iteks minul pole aimugi, kus ykski Balkanimaa t2pselt asub. Kuskil nad seal puntras on ja minul suva.

"Sae pekki!" ytlesin ma lastele yksp2ev.

"Mis see t2hendab? T6lgi! T6lgi!"

"Seda ei saa t6lkida. Nii et paras. Sul pole aimugi, mida ma k6ik v6in sulle 6elda, ilma et sa aru saaks."

"See oli midagi ebaviisakat, eks ju?"

N6bu Churchill

Plika lasi endale tuka ette l6igata ning lisaks oma pikkadest tagumikuni juustest suure jupi maha. Ta n2gi v66ras v2lja.

"Mitte keegi ei tunne sind koolis 2ra," ytlesin talle. "Ei su s6brad ega 6petaja. Sind ei lasta klassiuksest sissegi!"

"Ma v6in 6elda, et olen minu n6bu," pakkus ta.

"Mis su nimi oleks, kui sa oleks enda n6bu?"

"Ma ei tea..Annie."

"No see on kyll originaalne. M6tle midagi muud v2lja."

"Churchill," pakkus poiss k6rvalt. See meeldis mulle niiv6rd, et Churchill j2i. Kuigi Fisher oli ka p2ris hea variant. Plika n2eb v2lja nagu v2ike inglike (pettus!) ja kindlasti mitte v2ike Fisher v6i Churchill. Ma hakkasin praegu uuesti naerma :D N6bu Churchill :D

Yksp2ev leidsin k66gilaualt kaks pilti. Yhel olin mina, pealkirjaks Anne-Mai ja v2iksemas kirjas is awesome. Viimane kyll minu k2ekirjas, nii et v6ib-olla kirjutasin ma selle ise. Aga v6ib-olla mitte. Teise pildi peal olid j6ulud: mina, tydruk, poiss ja kuusepuu (ning mitte yhtegi ema! Sae pekki!). Jutumull tydruku juures kuulutas: "Yay! It's Christmas!", poisi oma: "Wow!" ja minu oma: "This Christmas tree is PUCKS! Ha ha ha! Ho ho ho!"

Kui ma nyyd j6uluks koju s6idan, siis esimene asi, mis ma sisse tulles hyyan, on: "Milline paks kuusepuu!"

Kirjutasin tydruku lugemisp2evikusse: loeb ladusalt. Saab ka juba raskemate s6nadega hakkama. Ta v6ttis mul p2eviku, et kommentaari lugeda, aga j2i h2tta. "Mis s6na see on?"

"Manages," ytlesin ma m6tlikult. "Hm, ilmselt oli see kommentaar natuke ennatlik."

K6rval laulis poiss h2irimatult: wiggle wiggle wiggle wiggle wiggle yeah.

Tuppa pandi piljardilaud yles, sest v2ljam2ngude jaoks on vahepeal juba liiga kylm. Ma sattusin sellest kahe p2evaga t2ielikku s6ltuvusse (kuigi pole siiamaani kindel, et ma piljardikiid 6igesti k2es hoian). Terve pere on s6ltuvuses ning poiss tormab tuppa tulles esimese asjana selle laua juurde, endal veel jope seljas ja myts peas.

Ning kui m66da lyya, irvitab vastasmeeskond t2iel h22lel ning oma meeskonnakaaslane rebib endal juukseid peast: "Kuidas sa said m66da lyya? Kuidas??"

Muuseas on t2na nii v6rratult udune ilm. V6RRATULT. Ma pean tagasi v2lja minema, enne kui see k6ik 2ra hajub.

Kalli vs kala

Draamadraamaraama. V2ike draama igasse p2eva. Eile 6htul hakkasin frustratsioonist nutma. Miks ta mind ei kuula?? Mida ma valesti teen?? Miks nad ei v6iks p2evagi korralikult k2ituda?

Sest muidu oleks igav.

"Anne-Mai, I want a kala," ytles tydruk mulle yksp2ev. Ma hakkasin naerma: "You just said you wanted fish!"

Ta oli tahtnud 6elda kalli, aga sassi l2ks. Nyyd k6lavad nii kalli kui kala igap2vaselt mu k6rvus, aga m6lemad t2hendavad huggie't. Samuti k6lab eestikeelne tule kymme korda p2evas. Tule ise! Mina ei viitsi!

Oou, muideks ma k2isin v2ga head filmi vaatamas: Argo. Ben Affleckiga. Ta ise lavastas selle ning m2ngis peaosa ka. Ma muidu Ben Affleckist suurt ei pea, sest ta astub kogu aeg oma rollidega 2mbrisse, aga "Argo" oli kyll super. Nii hea film!

Eile l2ks ema poisiga poodi ja mina j2in tydrukuga koju. Nad ei tulnud ega tulnud tagasi ning ma m6tisklesin akna taga v2lja vaadates: "Nad j2tsid meid maha... Nad l2ksid loomaaeda v6i kinno v6i kuhugi, et ilma meieta aega veeta!"

"V6i kirikusse," ytles tydruk. Selle peale hakkasin ma naerma ja me naersime mitu minutit jutti.

"Mul on natuke paha tunne, et ma naersin," ytlesin l6puks.

"Just, mingi uskliku inimese jaoks v6iks see suurim r66m olla!"

Ma kujutlesin, kuidas nad seal kahekesi kirikus istuvad, salalikud n2od peas, et meid maha raputasid, ja hakkasin uuesti itsitama.

Kuigi p2rast tuli v2lja, nad k2isid t6esti kaks tundi toidupoes. H2mmastav. No aga kui meeldib.

Ma igatsen blogilogimist. Aga nyyd, kui Mirjam tagasi Londonis on, andsin ta l2paka talle ilusti tagasi ja ise olen ilma...nuuks. Lisaks pole SIIN t2pit2hti ja see ajab mu hulluks!

Eile k6ndisime Oxford Streetil ja vaatasime k6iki neid j6ulutulesid...k6ik vaateaknad sellel t2naval on kaunistatud, poodides on juba j6uluv2ljapanekud ning see kokku on meeletult ilus. M2ngisime oma m2ngu, mis seisneb selles, et anname vastutulevatele meestele hindeid yhest kymneni ning nemad ei saa midagi aru, sest me r22gime eesti keeles! M6nikord karjun mina: "Seitse! Seitse!" ja Mirjam kehitab 6lgu: "Hm, kolm v6ib-olla..." Nii erinevad maitsed v6ivad olla. Poodided riideid vaadates ei l2inud samuti arvamused yldse kokku, vaid kardinaalselt lahku.

Yksp2ev kaotasin muide telefoni 2ra...mitte esimest korda. Ma l2ksin v2ga n2rvi ning haarasin kodust oma teise, eesti numbriga telefoni, et sellega esimesele helistada. Ma isegi ei teadnud oma inglise numbrit, aga tuletasin kuidagi meelde ja see osutus 6igeks. Terve tee helistasin, kuni l6puks j6udsin k6ige l6ppu, sinna, kus ma poisi emale yle olin andnud ja nad autoga 2ra olid s6itnud...seal see lamas murukamara peal, natuke mudane, ja helises k6igest v2est. Muide ma poleks v6inud paremal ajal saabuda, sest just siis haaras minu ees sammunud mees telefoni yles. "Ait2h, see on minu oma!" hyydsin ma ja v6tsin selle enda k2tte. Ma arvan, et kui ma olen minut hiljem j6udnud, oleks ta juba telefoniga ma ei tea kuhu j6udnud minna...vb politseisse.

L6pp hea, k6ik hea.

Hostmummy synnip2eva pidasime. Meie kaunistasime elamise 6hupallide ja plakatitega 2ra ning ema viis meid s66ma ning kinno. K6ik peale tema enda olid uusimat Bondi-filmi n2inud, niisiis l2ksime muidugi seda uuesti vaatama. OMG, k6ige igavamad kaks tundi mu elus! Ma ei suutnud oodata, millal see l6ppeb. Elum6ttetu. Tegelt veits naljakas, et l2hen vaatama filmi, mida ma konkreetselt vihkan, ja siis tuleb mul seda saatuse vingerpussi t6ttu veel teist korda vaadata! TYNG.

Eestis on t2na isadep2ev, siin mitte. Peab isaga yhendust v6tma.