kolmapäev, 28. november 2012


On midagi meeliylendavat selles, kui kaheksa-aastane inglise tydruk k66ki m66da ringi jookseb ja eesti keeles "Sae pekki! Sae pekkki!" karjub. Minu t66 siin on tehtud, m6tlesin ma rahulolevalt.
Teisest kyljest oli j2lle selline tunne, et mida ma teinud olen. Ma olen koletise loonud!

Ma k2isin Robbie Williamsit vaatamas! See oli superlahe! Meil Mirjamiga olid istekohad, aga me t6usime kogu aeg pysti ja karjusime ja hyppasime. Oli meeletult inimesi. Ning Robbie laulis laivis niiii h2sti. Vahepeal heitis ta lavale maha ja laulis selili, natuke m6tlikult, ja mina olin kadedusest roheline, sest eesreas seisnud inimesed said teda puudutada. Vaatasin k6rvale, seal sektsioonis seisid k6ik istekohtadega inimesed pysti, niisiis ei n2inud ma midagi halba selles, et ise pysti karata. Sellet6ttu pidid meie taga seisnud inimesed ka pysti seisma, aga ma arvan, et tegelt neil vedas - said parema elamuse. Kas pole??

Uue plaadi laule ma pmst yldse ei teadnud ja kaasa ei osanud laulda, aga seda tegi Mirjam minu eest. Vanemaid laule oli selle eest meeletult ja need l2ksid v2ga peale.

Pyhap2eval k2isime Tate Modernis, mis on yks kunstigalerii. Moodsa kunsti. M6nes m6ttes isegi liiga moodsa. Muidu oli lahe ja mul j22b ikka karp lahti, kui saan v6imaluse Picasso maalist yhe meetri kaugusel seista. Mirjam veetis tykk aega saalis, mis oli pyhendatud s6jakriitilistele t66dele: Esimene maailmas6da, Hitler jne. Mulle meeldisid lihtsalt v2rvilised maalid ja erinevad symbolid. Yks t66 oli aga ainult peegel. L6uendile kinnitatud peegel. K6rval oli siis selgitus, kuidas antud t66 peegeldab vaatajat ennast ja mida k6ike veel, aga kammoon... see oli lihtsalt peegel! Inimesed naersid selle peale valjusti. Mina kasutasin v6imalust juukseid kohendada.

Esmasp2eval oli v2ga raske p2ev. Poiss korraldas sellise stseeni, mida tal ei ole lihtsalt 6igust korraldada! Ta pole veel teismeline!
Okei, Anne-Mai, ytlesin ma endale ja sundisin end j6uga rahulikuks. Sinu esmane ylesanne on enda eest hoolitseda. Sa ei TOHI seda sydamesse v6tta, sest ta ei m6tle, mida ytleb. Ja isegi kui m6tleb, pead sa sellest yle olema.
L6puks olin mina ainus inimene sellel p2eval selles peres, kes ei nutnud. Aga ausalt - oleksin v2ga tahtnud.
Ema tuli varem koju ja ytles, see olla kymneaastaste juures tavaline. Hormoonide m6ll. EI! Liiga vara! Mis hormoonid??
"Ytle ausalt, sa m6tled praegu, et ei taha ise kunagi lapsi saada, eks ju?" kysis ema mulle otsa vaadates.
"Jep!" Ma ei hakanud isegi tagasi ajama. See on ametlik otsus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar