"Anna?" ytles poiss mu ukse taga hilja 6htul vaikselt.
"Mis on?" tulin ma v2lja, arvates, et ta otsib oma jalgpallisokke v6i midagi.
"Kui P2ike 2ra kustub, kas me saame siis k6ik surma?" kysis ta erutatult oma lasteentsyklopeediat lehitsedes.
"Muidugi! See on kindel. Aga sinna on paar miljardit aastat aega."
Enne olime vaadanud tema raamatut ja r22kinud kosmosest. Ta oli haige, nii et terve p2eva veetis ta voodis magades v6i raamatuid lugedes. See tegi mulle r66mu. Mitte see, et ta haige oli, aga lugemine. Ta tavaliselt ei loe yldse, v2idab, et vihkab seda.
Ta pyydis mind kosmosefaktidega yle trumbata, aga minusuguse nohiku puhul on see v6imatu. N2iteks Merkuuri pinnatemperatuuridega 66sel ja p2eval panin ma ainult paarkymmend kraadi m66da. Ma ei tea, miks ma selliseid kasutuid asju tean, aga ma olen obsessed. Kui me mustade aukude juurde j6udsime, sattusin ma eriti vaimustusse. Need on ju lahedad n2htused??
"Vaata Annat, ta on t2itsa oma elemendis," nentis ema k6rval natuke hapult. Ma arvan, ta pole siiamaani yle saanud eelmisest n2dalast, kui me poissi ja ema jalgpalli saatsime ning tydruk emale kogemata autosse hyydis: "Love you, Anna!"
Mis mina sinna teha saan, et ma nii suurep2rane olen.
"Kust sa p2rit oled?" kysis keegi eile.
"Eestist."
"Oojaa..." Tark n2gu. "Eurovision, eks ju?"
"Just! Kas sa tead, kus Eesti asub?"
"Ikka! Kuskil...seal Itaalia juures, eks ju?"
Mitte p2ris. Samas ma ju m6istan, et n2iteks minul pole aimugi, kus ykski Balkanimaa t2pselt asub. Kuskil nad seal puntras on ja minul suva.
"Sae pekki!" ytlesin ma lastele yksp2ev.
"Mis see t2hendab? T6lgi! T6lgi!"
"Seda ei saa t6lkida. Nii et paras. Sul pole aimugi, mida ma k6ik v6in sulle 6elda, ilma et sa aru saaks."
"See oli midagi ebaviisakat, eks ju?"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar