reede, 4. märts 2022

Kuidas me Lidlit tšekkamas käisime


Kuna mul on siin meelelahutusega sellised kesised lood, nagu on, siis ma suht ootasin, millal Lidli poed avatakse, et sinna uudistama minna. Mul selle poe vastu ka seepärast huvi, et oleksin sinna poolteist aastat tagasi peale Rimist lahkumist peaaegu tööle läinud... aga siiski ei läinud, sest valisin teise koha, oma viimatise töökoha. Ja olen selle eest jumala tänulik, sest see töökoht on olnud mu kõigi aegade lemmik.

Igatahes võtsime eile õhtupoolikul suuna Sõpruse puiestee Lidlisse, aga avastasime sealt eest mitmekümnepealise järjekorra ja poe eest hordi turvamehi seda järjekorda haldamas. Võib-olla on kõigil praegu kuidagi igav ja otsitakse mingit meelelahutust, või siis oli nende avamiskampaania olnud nii tugev. Väga pildis on nad olnud küll, nii oma tööpakkumiste kui peatse avamise kuulutamisega, ja sooduspakkumised ka vist väga head. Ma ise mingeid soodustooteid konkreetselt ei jahtinud, oleksin läinud lihtsalt vaatama ja kiibitsema. 

Me jõudsime kohe otsusele, et kuskil järjekorras me küll passida ei viitsi, saati siis veel lapsega. Mul oli seda juba endale raske tunnistada, et ootasin mingi toidupoe avamist nagu sündmust, aga selle taga järjekorras seismist ma kuidagi endale "söödavaks" poleks osanud mõelda, liiga mark asi, mida teha:D Sõitsime veel teisest, Mustika keskuse juures olevast Lidlist mööda ja seal oli täpselt samasugune järks ees. Pole midagi öelda, õnnestunud avamine firma poolt. Meie läksime nagu luuserid hoopis Maximasse ja mina sain endale sealt eest kimbu lilli, lihtsalt niisama. Juhhei! Kui kästi välja valida, ütlesin, et gerberad näevad väga ilusad välja, ja saingi viis erivärvilist õit endale. Meil on vist poole ajast midagi kaunist vaasis, sest just selline hea mees mul on.

Hiljem õhtul mees käis sõbra juurest läbi ja oli kodu poole tulles jälle ühest Lidlist mööda sõitnud, ilmselt teda jäi piinama see asi. Aga järjekord oli pool üheksa õhtul ikka sama pikk ja sama targalt tuli ta koju tagasi.

Ma tean juba seal käimata ka ette, et minu kodupoodi Lidlist kunagi ei saaks. Mulle on hästi olulised hea puuvilja- ja köögiviljavalik ning kindlasti eestimaised piimatooted ja leivad. Iial ei hakkaks vabatahtlikult Eestis elades mingit poola piima või leedu leiba ostma.


Õhtul jäin jälle magama nagu nott. Mees olevat viis minutit peale mind voodisse tulnud, aga ma enam teda ei näinud, sest magasin sügavalt. Jumal tänatud, et mind sellise unega õnnistatud on. Beebs tüürib ka sinnapoole, täna ta vist väga polekski öösel ärganud ega süüa küsinud, kui ma teda ise üks kord poole kolme ja üks kord seitsme paiku poleks rinnale tõstnud, sest mina ei taha, et mul midagi ees plahvataks. Ilmselt võib ta varsti täitsa ööd läbi magama hakata, juhhei.

Aga kõhuli olla talle ikka ei meeldi, ta nutab lausa pisaratega ja on teistpidi keerates niii solvunud näoga, et miks talle nii tehakse. Kui tema jalakeste vastu oma käe panen, siis tõukab end kõhuli edasi nagu väike ussike, aga seda nii, et pea ja kael on vastu maad. Pead tõstab ta küll pigem ainult hea tuju peale.

Nojah, nüüd ta viriseb sealsamas tekil selili ja küsib tähelepanu ja süüa, parem talle seda anda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar