Raamatut aitab esitleda Kaur, kes küll sellest suuremat ei arvanud...
Mart Juure "Tants pika tüdrukuga" sain ma laenuks Marililt ning see on üks Juure naljakate juttude kogumikke, nagu ta on mitmeid avaldanud. See täitsa meeldis mulle, pool lugesin läbi juba autosõidul Tartust Tallinna kohe peale raamatu saamist.
Sisaldab mõnusaid absurdinalju, mahlakat keelt ja tavapäraste situatsioonide ümberpööramist, nagu näiteks et hord kirjanikke läks kokkusaamisele kuulsa lugejaga; või Kalamaja elanike õudusest, kui naabriteks kolinud homopaar pole veganid, sõidavad Hummeritega ja vihkavad mustanahalisi. Naersin lugedes mitu korda valjusti, nii et mees muudkui küsis, mis on ja mis on. Talle konkreetset kohta ette lugedes ta isegi mitte ei muianud, vaid oli nagu et jumal küll :D
Minu isiklik lemmik oli lookene "Koondamine kirjandusministeeriumis".
MINISTER (lehitseb õhukest brošüüri, mis varem oli "Tõe ja õiguse" I osa):
"Muide, miks me Marile ja Kassiaru Jaskale kinga ei andnud? Ainult nemad kahekesi ongi alles.
KANTSLER: Kassiaru Jaskat ei tohi puudutada, ta on tähtis nina, Lauri Vahtre ja Mart Laari sõber. Nii kui midagi on, jookseb kohe Toompeale ja EÜSi kaebama. Vana intrigandi peale meie hammas ei hakka. Ja Mari - noh, tema tõi viimasel hetkel arstitõendi, et on rase. Libises käest, kurinahk.
Võtab ju naeratuse näole?
Nüüd aga on kõik mu raamatud läbi loetud ja pean seadma sammud raamatukokku, et mitte oma päevi sisustada Netflixi sarjaga "Real housewives of New York". Ilmselt on siis mõistlik võtta korraga terve posu, sest sinna minna saan ma ainult ilma lapseta ja seda annab koordineerida. Raamatuid tagasi viia saab üle ukse küll ka hädapärast lapsekäruga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar