Mu elu on parim

Sain eile trenni minnes palve oma telefon koju jätta ja tagasi jõudmise ajaks oli mees selle vahetanud uuema mudeli, iPhone XS vastu. Ta keeldus mulle ütlemast, palju oli juurde maksnud, väites, et teab ühte tüüpi ja see pole poest ostetud. Käskis mul enda asjadega tegeleda ja mitte uurida elu:D

See uus mudel on igatahes väga viis. Toetab ilusti kõiki äppe, mida ma tahan kasutada, seal on ka Chrome'i brauser, nii et saan netti sirvida harjunud moel, ja ta on nii kiire. Pildikvaliteet tundub ka väga hea.

Nii et juhhei, vol 2!

Mu elu on tegelikult ikka super. Meil on praegu majas kolm kimpu lilli, nii et ühe viisin magamistuppa meie voodi peatsisse aknalauale, et ilu veelgi igal pool oleks. Ühe kimbu sain nädalavahetusel, teise naistepäevaks ja kolmanda, ilusad lillad tulbid, sest mehe töö juures organiseeriti naistele kimbud ja üks jäi üle. Skoor! Need tulbid on kaunid, tulbid on üldse minu meelest nii elegantsed lilled, armastan neid.

Pluss nädala pärast tuleb meile külla minu ema, kes aitab Kauri hoida ja laseb meil esimest korda kahekesi koos välja minna. Ema helistas ükspäev ja ütles traagilise häälega, et tal on probleem. Probleem, et ta igatseb oma lapselast. Selleks päevaks oli möödunud vist paar päeva meie lahkumisest ema juurest, aga Kauri poole kõõritades sain kohe aru, miks keegi võiks seda väikest nunnupalli kohe igatsema hakata. Ta on nii võrratu! Praegu lesib teine oma tegelustekil, vahib öökulli, mis kaare otsast alla ripub, ja kuulab klassikalist muusikat. Äsja ärgates tahtis mees ise teda esimest korda potile panna. Ütlesin, et mul on tavaks talle selle juures laulda, ning mees ümises talle "Aisakella" viisil: "Potike, potike..." Kaur tegi kohe kiiresti pissi ja hommiku võis õnnestunuks lugeda.

Eile sai ta esimest korda proovida kunsttoitu, kui minu trenni ajal mehele ikka väga pikalt läätas ja väitis, et on nälga suremas. Ma tean täpselt, et seda ta ei saanud olla, sest oli vahetult enne minu minekut väga pikalt ja lopsakalt söönud. Aga tal on vist praegu, 12nda nädala paiku, mingi järjekordne kasvuspurt. Ta sööks hea meelega kogu aeg.

Igatahes tahtsimegi me proovida seda pudelitoitu, et ema jaoks harjutada, sest tema annab beebile seda, kui me deidil oleme. Beebs olevat mitte mingit erilist nägu teinud, sõi nagu mishka, ja sõi kohe peale seda minu rinnast ka. Endal mul oli kuidagi oumaigaad tunne, et esimene kord elus beebil süüa midagi, mis pole minu rinnapiim. Selline märgiline asi minu jaoks, ja ma ei näinudki ise seda. Noh, peamine põhjus, miks ma ei näinud, on, et laekusin trennist 5 minutit peale toitmise algust ja hakkasin kohe pröökama, et ära rohkem pudelit anna, et ta ikka rinda ka sööks, sest need juba suured!

Ning nädalavahetuseks peale ema tulekut panime endale kinni öö Toila spas. Jejejeje! Ma pole seal kunagi varem käinud ning tore jälle kuhugi sõita.

Üks seal tegelustekil väidab jälle, et on nälga suremas, kuigi ma jumala eest just toitsin sind, Kaur...