Täiuslik reedeõhtu

Kaurike katsub järele, mida talle loetakse

 

Mõni päev on kohe selline, et igast otsast sajab sulle midagi kaela. Käisime Kauriga kergkäruga jalutamas, sest päris käru oli veel oma ratastega remondis. Kergkäru oli muidu päris okei, ainult et laps oli seal näoga sõidusuunas ehk mina ei näinud teda. Niimoodi paistis talle ka päikest näkku ning pidin kogu aeg kohendama rätikut, mida pesulõksude abil talle päiksevarjuks seadsin. Kogu ava kindlasti kinni katta ei tahtnud, seal pidi nii jube palavaks minema. Tahtsin võimalikult lahti talle selle nägemisvälja jätta. Nii ma iga kümne sammu järel kargasingi vaatama, kuidas mu lapsukesel seal kärus läheb. Mulle ikka sobib ainult laps enda poole kärutada.

Igatahes, selle kergkäru viisin alla ära ja tulin kombesse riietatud mütaka lapse järele. "Lää," ütles mõnus mütakas, ja tegi seejärel mu õlale suure piimaväljalaske. Kogu mu jope parem pool oli sellega koos ja vaikselt hakkas teksadelegi tilkuma; tema enda kombe ka. Ma pühkisin selle läkarätiga ära ja läksin ikka sama jopega jalutama, sest ei viitsinud vahetada. 

Siis samal õhtul peale lapse vanni hakkasin teda mähkimislaual mähkima ja lobisesin samal ajal mehega, kes voodi peal lesis. Rääkisime just sellest, et konkreetsest mähkmepakist tundub piisavat vaid 2 nädalaks - oleksime lootnud, et kauemaks. Korraga karjatasin ja hüppasin lapsest eemale, ta oli hakanud suure kaarega mulle peale pissima. Oleksin seda lihtsasti ennetanud, kui oleksin ta ise potile pannud, aga mõtlesin, et peale vanni ta ei taha. Tahtis, ja raiskas kohe ära mähkme, mida olin hakanud talle ümber panema. Seda ei saanud enam kasutada, see oli seest ja väljast märg. Mees naeris mu pissise pluusi üle.

Samal õhtul peale dušši hüppasin mehe juurde ja ta pani beebi mulle korraks rinna vastu. Ühe sekundiga hüppasin jälle eemale, sest söömise asemel oli Kaur hakanud mulle rinna peale oksendama. Natuke sassis suunad...Selline täistabamuse-päev.

Aga täna avasin pesunöörihooaja! Mul on selle üle imelikult hea meel. Üldse on rõõmustavad mingid imelikud asjad, mis varem poleks olnud. Reede õhtul mees tahtis mind trenni saata, aga mina ütlesin ei, ma tahan külmkapi lõpuks ära koristada. Olin seda juba pikemat aega tahtnud teha - lapse kõrvalt kuidagi ei õnnestunud ja õhtud olid alati kinni olnud. Koristasingi siis rõõmsalt külmkappi ja küsisin mehelt iga purgikese kohta, kas ta seda reaalselt kasutab või võin ära visata. Päris paljudest artiklitest sain lahti ka! Ruumi külmikus juures. Ja see hais kadus ära, sest samuti pikemat aega olin ma iga kord külmikut avades mõelnud, mis paganama asi seal haiseb. Kindlat sotti ei saanudki, vist oli mehe poolt turult ostetud läti päritolu haisujuust, aga igatahes nüüdseks on lõhn kadunud.