Närviline on olla. Halb tuju ja ma olen endast väljas. Ja mind häirib mu enda nutitelefonisõltuvus. Ma ripun juba päevi seal otsas ja ausalt, see ei mõju mulle hästi. Ega ka kõigile neile inimestele, keda ma seal tüütan :D
See vist pole väga normaalne, et kui telefon on mõnda aega vaikne, lähen ma rahutuks ja hakkan kõiki pommitama täiesti mõttetu jutuga, ainult selleks, et keegi mulle midagi vastaks.
Võib-olla on mulle nutitelefonid vastunäidustatud.
Ja täna nutsin korra. Mitte sellepärast, et ma oleksin kurb olnud. Puhtast vihast. Vihapisaraid.
Homme saan Liisu ja isaga kokku, ja ma juba eos hoiatasin Liisu, et mul on halb tuju. Liis jäi Whatsappis kuidagi vaikseks. Ma tõesti loodan, et homseks on mu tuju paranenud, sest muidu on mul imepärane anne see ka kõigi teiste jaoks ära rikkuda.
Pluss see kuradi sotsiopaadi-raamat, mida ma loen. Kui ma Heleniga sellest rääkisin, siis oli ta ka väga huvitatud ja küsis mult raamatust nimekirja sotsiopaatide isiksusejoontest, et kohe kindlaks teha, ega tema üks neist ole. Ma rahustasin ta kohe maha, et ei ole kindlasti.
Ainult et täna, mida rohkem ma ise seda lugesin, hakkas mulle tunduma, et mina ise olen :D Mitu kirjeldust selle naise elust kõlasid lausa õõvastavalt tuttavana.
Okei, ma joon parem oma tassi kohvi lõpuni ja lähen vaatan midagi lõbusat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar