Continental breakfast

Mmmm... mul oli lihtsalt niii kaif Pärnus-käik. Ilmaga vedas üliväga. 

Mu ööbimine oli teistest täpselt üle tee, väga armas üleni puust maja. Mu tuba oli ka armsake:

Omanik oli üks emalik vana naine, kes hommikul päris, kuidas ma olin maganud. Sõin hommikust koos terve portsu soomlastega, istusin tagaaeda ja vaatasin tärkavat päeva, mis tõotas tulla põrgukuum. Röstsaia süües muigasin endamisi, sest mulle meenus üks Key&Peele'i video, mida siia üles panna ei lase, aga mille nimi on Continental breakfast ja mis on samasugune absurd nagu kõik nende videod.

Põhimõtteliselt Peele läheb hotelli, kus talle teatatakse, et hommikul on free continental breakfast.

"Hmm, continental, you say?" küsib ta kavalalt, silmadesse tekkimas tuluke, läheb hommikul lauda, ülikond seljas, ja märatseb täiega, kuhjates endale lauale kõike, mida üldse saab, süües banaani koorega ja ümisedes vahepeal la di da, continental breakfast.

Aga pull on:D 

Igatahes hommikusöögilt läksin otse teiste juurde, hiivasin ära ema ratta ja läksin juba kolmandat korda sõitma. Ma ei saa midagi teha, mulle nii jubedalt meeldib rattaga sõita ja omi mõtteid mõelda. Eriti veel maailma kõige päikesepaistelisemal hommikul, kui veel palju inimesi ei liigu ja kergliiklustee on suhteliselt vaba. Iga kord, kui ma selle lõppu sõidan, on mul tunne, nagu oleksin jõudnud maailma otsa.

Maailma ots

Auto juures tegi ema omakorda hommikusöögi, pannkoogid moosiga. Kui on üldse keegi maailmas, kes autoga reisides võlub hommikusöögiks lauale päris ehtsad pannkoogid, siis on see minu emme. No on ikka perenaine :D Ühtlasi vaatas ta terve päeva minu peale kõõrdi, et ma ainult ühe koogi sõin, aga mida ma teha sain, kui olin just hommikust söönud. Ja see oli veel continental.

Jõudsime enne minu bussi veel ka ujuma. See tähendab, mina läksin vette ja ema valvas mu asju.

"Hüvasti, kollane koer," ütlesin ma juukseid üles sidudes.

"Hüvasti, karuke, nüüd ma siis lähen," vastas ema. "Punane lehv on seotud mul pähe."

"Sa oled ikka ülinormaalne vend," ütlesin teda patsutades. 

"Aitäh," ütles ta väärikalt, sulges silmad ja seadis end pingi peal paremini sisse.

Vesi oli aga ülimõnus. Nii soe ja nii hea! Ja terve päev on ilma poolest lausa võrratu olnud.

Eile jõudsime veel minigolfi mängima nagu tavaliselt.

"Koba!" karjus ema mulle vahetevahel, mis pole tõesti eriti emalik. Või naeris teravalt, kui ma mööda lõin. Samas kui mina püüdsin teda kogu aeg nõu ja jõuga aidata.

"Sul on muidu kõik hästi," ütlesin asjatundlikult. "Ainult tehnika on vale. Ja sihtimisoskus. See, kuidas sa golfikeppi hoiad. Ja ma pole kindel, kas sa said aru, et pead palli ikka auku lööma?"

Küll tal ikka veab minuga.

Ja mul oleks muidu kõik jumala hästi ja sellest minipuhkusest tuju laes, kui ma just poleks praegu tsipa ärritatud meeleolus selle üle, et all on pesupesemisega kammajaa nagu alati. Kõik masinad on täis ja kuivatid tühjad ja kuskil ootavad kuhjad märga pesu, mida omanikud ei ole viitsinud tulla kuivatisse panema, mis tähendab, et hiljem ei saa mina oma asju kuivatisse panna. Ja meil on naguniin kaks kuivatit vähem, kui on masinaid, nii et iialgi ei saa neid õigel ajal kuivatada. Ja ma maksin kahe masinatäie pesu eest, ja vahepeal võttis keegi ühe masina ära. Ja turvamees (erinev, kui eelmine kord) ajas mul ka jälle niimoodi kopsu üle maksa, et oumaigaad. Ma parem ei lasku sellesse, aga ma lihtsalt krigistasin hambaid, kui alt ära tulin.

Kellelgi on väikesed raevuprobleemid vist...