KUMUs

Vaatasin eilse Portugali-Poola mängu ära kuni lisaaja lõpuni (1:1), aga siis otsustasin millegipärast, et mul on insta vaja magama minna, sest et ma täna tööl. Nüüd, kui loen, et Portugal oli penaltiseeria võitnud, veidi kahetsen küll. Oleksin võinud ära vaadata. Ajaliselt pole penaltid ju üldse nii pikk teema, aga põnevust küll ja veel.

Igatahes tiksusin ma eilsel kuumal päeval tükk aega kodus toimetada ja sättisin vaikselt randa. Randa ma aga ei jõudnudki, sest peale tuli hoopis suur tuhin lõpuks Kumus ära käia. Olen Kumusse tahtnud minna juba sellest ajast peale, kui Tallinna kolisin, ja nüüd lõpuks jõudsin.

Viimati käisin seal klassiga kümnendas klassis ning sellest ei mäleta ma küll mitte mõhkugi. Välja arvatud mingit hirveskulptuuri, millele ka eile otsa põrkusin. Skulptuurid üldiselt pole minu teema ja mingit erilist tähelepanu ma neile ka seekord ei pühendanud. Mulle meeldib maalikunst.

Kuigi seal oli selline üks ruum paljude büstidega, kus ma natuke aega veetsin, sest see lahendus oli nii omapärane.

Päris mitu nägu tundsin ära ka, aga seal oli leht kõigi kujutatute ja autorite nimedega samuti.

Kusjuures mu emale oli ka see ruum meelde jäänud, sest kui ma talle mainisin, et käisin Kumus, küsis ta kohe, kas ma seda büstide ruumi nägin.

"On ju kriipi? Nad kõik nagu... vaataksid sind," ütles ta ebalevalt.

Tšekkasin natuke aega baltisaksa kunstnike tehtud portreesid erinevatest aadlidaamidest, siis jätsin selle sinnapaika ja suundusin ülemisele korrusele natuke moodsama kunsti juurde. Seal olid juba minu masti teosed.

Jaan Siirak

Felix Randel

Ja veel üks lahe asi oli selline suur voodi, millele asetatud padjad, hulk kõrvaklappe ning juures kiri, et kingad tuleb ära võtta. Ma kasutan alati ära võimalust natukeseks pikali heita, nii et seadsin end mugavalt sisse, panin klapid pähe ja kuulasin paari tegelast.

Kui teised külastajad mööda läksid ja nägid, kui mugav mul on, ühines mõnigi neist.

Erinevad persoonid rääkisid geiõigustest. Mina jõudsin kuulata Martin Helmet ja Märt Sultsi ja pean ütlema, et need seisukohad mõjusid üpris kurnavalt, nii et ma läksin ära ega saanudki teada, kas teistel portreteeritavatel oli natuke inimlikumaid mõtteid.

Igatahes lähen varsti kindlasti tagasi, sest Kumu on liiga suur, et seda ühe korraga haarata jõuaks. Aga väga sümpaatne!