Tööl on meil suviti veidi vaiksem aeg ja mõtlesin, et küsin oma puhkusejäägi välja. Tuli välja, et mul on praeguseks ajahetkeks kasutamata ainult üks päev - olen väga tublisti ja kohusetundlikult puhkuseid ära kasutanud - aga aasta lõpu seisuga koguneb ikka 12 päeva täis. Seega mõtlesin, et kasutan nüüd kohe tänase reede ning esmaspäeva ära ja puhkan. Lausa lapsedki saadan aeda ja võtan need päevad iseendale. Olen kõik oma selle aasta puhkused peaaegu täiesti pühendanud nendele ja nendega koosolemisele ning nüüd on aeg veidi ka enda tassi täita. Täitsin tassi just sõna otseses mõttes: tulin linna Kohvipausi kohvikusse, võtsin suure latte ning mingi müslimöksi ning tipin siin nüüd arvutis.
Helen on nädalaks Eesti käima tulnud ning temaga lähme kell üks Fotografiskasse. Ma olin isegi pikalt juba plaaninud sinna minna - oli pikk vahe sisse jäänud. Ma ARMASTAN Fotografiskat ja käin seal regulaarselt.
Töökohale tuli minu puhkus ka selle poolest kõvasti kasuks, et ülemus ja teine töökaaslane saavad nüüd ehitada ja möllata. Neil on vaja üks tuba lõpuni ehitada ja katusele ventilatsioonišaht juhtida. Nüüd saavad nad seda teha, muretsemata mulle tööülesannete leidmise pärast, või müra või tolmu pärast. Mul on hea anne töövoo juhtimise suhtes :D Isegi kui see tähendab, et ma juhin õigel ajahetkel töövoo endast eemale. Ning lisaks siis pole sügisel ja talvel enne jõule, kui meil on kiirem aeg, vaja mul enam puhata, vaid saab tööd lahmida. Mulle muuseas meeldibki kiirem aeg rohkem kui aeglane, sest ma olen suur tööloom ning päev läheb töö tähe all palju kiiremini.
Bussis oli ka üks meie naaber küla pealt, kes nägi räsitud ja stressis välja. Ütles, et sai vaevu bussi peale ning üldse oli raske hommik lastega.
"Ja Linda vajab Itit," ütles ta tungivalt. Nende väike tütar saab meie Itiga väga hästi läbi, nagu üldse kõik lapsed. Iti on universaalselt armastatud. Leppisime kokku, et peame rohkem nende maja lähedale mänguväljakule minema või lausa eraldi mänguaega lastele koos kokku leppima.
Eelmisel laupäeval näiteks käisin lastega ühel Iti sõbranna sünnipäeval. Lootsin seal näha tervet rühma, aga olid ainult lapse terve suguvõsa - POSU inimesi - ja ainsa temavanuse lapsena Iti ja Kaur. Küsisin emalt, kas ta rühmast veel kedagi kutsus (võib-olla osad ei saanud tulla). "Ei, ainult Iti. Ta oli ainus laps, kellest kodus räägiti."
Iti on lihtsalt nii vahva laps, et kõik, kes teda kohtavad, on sisse võetud. Panin teda eile magama, vaatasin tema säravatesse silmadesse ja kuulasin, kuidas ta kelmikalt midagi jutustas. See, SEE on põhjus, miks lapsi saada. See armastus, see tunne, mis sind valdab, kui talle näkku vaatad ja oled õnnelik, et ta siin maailmas olemas on.
Aga õues on täitsa enneaegne sügis. Nii, kui august algas, lõppesid soojad ilmad. Õhtuti on täitsa jahe juba, tuules on rõskus. Nii et mul on siin pisike sügispuhkus käimas.
Ja eile õhtul küpsetasin tagurpidi rabarberikooki. See tuli nii maitsev, võluvalt hapu ning kardemonine. Tahan kohe sama kooki uuesti teha, aga näiteks ploomide ja aprikoosidega. Tagurpidi koogi retsept on nii hea ja lihtne ning ilmselt tuleb välja ükskõik milliste marjade-puuviljadega.
