Pärast filme sõitsin eksprompt ema juurde Puhja. Mul ei olnud mingeid vahetusriideid ega midagi, sest ma polnud arvestanud, et lähen, ja kohale jõudes tuli meelde, et mul polnud hambaharjagi, aga yolo.
Kui bussi pealt koju lippasin, ootas ema mind roosas hommikumantlis akna peal ja karjus: "Corre!", mis tähendab jookse! hispaania keeles, mis tähendab, et ta on jube moodne ja internatsionaalne. (Mida näitab ka juba see, et ta endale tahvelarvuti soetas. Kui me Pärnust koju hakkasime sõitma, siis mina võtsin kotist TeaterMuusikaKino ja hakkasin lugema nagu mingi luuuuuser, aga ema võttis armsasti, nii armsasti oma uue tahvelarvuti ja hakkas selle peal mängima. Ise veel vaatas mind ülbelt ja soovitas kahekümne esimesse sajandisse astuda.)
Eile aga hakkas ema insta paanitsema: "Mul ei ole sulle midagi süüa anda. Mida ma sulle süüa annan? Mida?? Mul ei ole midagi, ma ei teadnud, et sa tuled."
Tema põhiline paanika seisnes selles, et tal ei olnud piima ega juustu, sest ta ei söö eriti piimatooteid. Tavaliselt on tal külmkapis mingi piim, aga see on paar päeva üle aja läinud. Seekord oli nädal aega. Ma nii naersin, kui selle avastasin. See on meil juba mingi sisenali. Kui ma tema külmkappi vaatan ja avastan kehtiva piima, siis ahmin alati õhku ja imestan: "Sul on piim ju jumala kehtiv."
Kui ma ema juures käin, siis on meil alati tavaks hommikul koos kohvi juua ja hommikuprogrammi kuulata, kusjuures ma teen alati ajakirjast Naised sudokusid ja varastan ema pastaka ära. Isegi kui ta peab seitsmeks tööle minema, ajan end tavaliselt kell kuus hommikul üles ja ikkagi istun temaga. Seekord ärkasin kell seitse, kui ema juba tööle oli minemas. Hellalt, nii hellalt ütles ta: "Kohv on termoses ja pastakas köögilaua peal. Ma ei raatsinud sind äratada, magasid nii magusasti."
Ma tõesti ei taipa, kuidas ma sain läbi hommikuprogrammi ja ema juusteföönitamise magada :(
Ohkasin, keerasin teise külje ning pisikene Päärlane ronis minu põlvede juurde magama. Tukkusime niimoodi koos natuke aega, kuni ma end üles ajasin ja ta kraaampsti! kaissu haarasin. Päärlane nurrus natuke aega ja hakkas siis end vastu mind hõõruma ja kõvasti oma peaga vastu minu nägu jooksma, mis võib tunduda, nagu ta tahaks sulle peksa anda, aga tähendab kassikeeles, et su kass armastab sind.
Siis käisin ostsin Ekspressi ja jooksin insta bussi peale, linna, et Tiinaga kokku saada. Tiina oli üleni särav ja jumekas ning rääkis õhinal oma Hispaania-reisist. Saatsin ta sõidutundi ning ta kallistas mind nii tugevasti, nagu ei oleks homset. Sõbrake :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar