Ja kinomaniakid on mõned meist tõesti. Eile tegin jälle mega-kinopäeva ning käisin vaatamas kahte filmi: "Bossi" koos Mariliga ja "Hävingut" koos Liisuga.
"Bossi" oleks isegi Liis tulnud vaatama, aga siis tšekkas seda IMDb-st ning helistas ja ütles, et sellele on megamadal hinne antud ning et tema nii halba filmi vaatama ei lähe. Võib-olla õigesti tegi... Meie Mariliga igatahes tegime selle julgustüki ära.
Kuigi naljakas "Boss" tõesti ei olnud. Ma sain turtsatada vaid mõne üksiku korra. Tema ainus positiivne külg oli see, et Melissa McCarthy oli end üles löönud ja nägi terve filmi vältel kena välja.
Teise filmi ajaks läks Marili tööle ja minuga liitus Liis. "Häving", milles mängisid peaosi Jake Gyllenhaal ja Naomi Watts, oli juba parem. Tegelikult täitsa korralik film. Jake Gyllenhaali mängitud mehel (mis iganes ta nimi ka ei olnud) sureb naine ära ning lugu on põhimõtteliselt tema toimetulek selle kaotusega, mis on sellevõrra erilisem, et ta tunneb, nagu ei olekski oma naist kunagi eriti armastanud. Et ta ei tundnudki teda õieti.
Sealsamas haiglas püüab Jake ühest müügiautomaadist süüa osta, aga automaat ei tööta korralikult, mistõttu ärritunud Jake kirjutab müügiautomaadifirmasse kaebekirja, kuhu lisab ka, et ta naine on just surnud, ja hulga ülearust infot veel. Ja et see kirjutamine mõjub talle teraapiliselt, hakkab ta sinna firmasse veel ja veel kirju saatma, et end tühjaks kirjutada.
Firma klienditeeninduses töötav Naomi Watts muudkui loeb ja loeb neid kirju, ja ühel hetkel helistab talle.
Kes sellest filmist mingit armastuslugu lootis (nagu mina), peab pettuma, sest ennekõike räägib "Häving" Jake Gyllenhaali tegelaskuju eneseotsingutest. Ilus film on. Kogu surnud naise teema minult ühtegi tundmust välja ei pigistanud, sest me ei saanud selle naise kohta erilist infot, ta suri juba algusstseenis, aga Jake tegi oma rolliga tubli töö. Naomi Watts on mulle nagunii alati meeldinud.
Ja palju koomilisi momente oli filmis ka, vaatamata traagilisele teemale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar