pühapäev, 17. aprill 2016

Every day I'm spa-ffling

Elu on spa. Elu on mullivann ja massaaž ja kino ja teater. Elu on kunstimuuseum ja hommikul ärkamine, kui akna taga vihma rabistab.

Käisime Liisu sünnipäeva puhul Pärnus Tervise spas. Ja seda spad võib küll igati soovitada. Esiteks oli seal kõik üliilus. Väga kena kujundus, puhas ja stiilne ja valgusküllane. Teiseks on see spa megalopsakas. No kohev. No väga suuuur. Ma ei tea, mitmest hoonest ta koosneb, aga ikka päris mitmest, ja kõik on omavahel laevakoridori moodi klaaskoridoridega ühendatud. Imeline.

Kolmandaks, selle spa veekeskuse-osa on ülikõva. Sealne mullivann on parim, kus ma kunagi käinud olen. Need veejoad on nii tugevad, et sa reaalselt tunned, et need teevad sulle massaaži, mitte ei ole lihtsalt lõõgastavad mullikesed. Ma isegi lahkudes kiitsin administraatorile seda mullivanni.

Ja veel on seal lademetes saunu: soome saun, soolasaun, aurusaun, aroomisaun, infrapunasaun... Vist said kõik. Valikut igatahes on. Aroomisaun oli väga mõnus. Seevastu ei avaldanud mulle muljet soolasaun, mis oli kõik, millest ema ja Liis üldse rääkisid. Mulle nagu väga ei meeldinud mõte end soolaga üle hõõruda. 
"Lähme liha soolama!" ütlesid nad ikka ja jälle entusiastlikult... ja mina lihtsalt tõmbusin kõrvale ja irdusin ning läksin omi asju tegema. Ma olin neid juba eos hoiatanud, et ma hakkan saunadest ja basseinidest sisse-välja hüppama nagu konn ja neil ei maksa oodata, et me midagi koos teeme. Kõik, kes minuga kuskil veekeskuses käinud on, teavad seda. Ma ei kannata väga kuumust ja olen üldse kärsitu ja tahan kogu aeg edasi liikuda. Samas näiteks aurusauna võin ma ühe sessiooni ajal kolm korda tagasi minna, sest mulle nii räigelt meeldib see... Aga ma ei saa seal korraga kaua olla.

Kõige lemmikum osa veekeskusest aga oli minu jaoks tegelikult lihtsalt suur bassein. Neil oli nii hea pikkusega ja laiusega bassein lihtsalt ujumiseks. Võru spas jäigi see minu jaoks puudu: nende ujumisbassein oli lastebasseini mõõtu, ülipisike. Sinna ei mahtunud mitte keegi ära.

Ja söök oli päris korralik. Hommikusöögivalik meeldis mulle eriti, mõnus rikkalik.

Tegelikult meie toast ma olin ikka ülivaimustuses. Kujundus oli lihtsalt nii täppi! Ja vannituba oli stiilne. 
Ma ei tea, miks ma hoopis rõdust pilti tegin. Aga seal oli mõnus päevitada ja raamatut lugeda, sellal kui ema ja Liis kahe mehe jõul Liisu juukseid kuivatasid.

Lisaks avastasin sellel rõdul esimest korda, et mul on varbad!
Ah sa nuga!
Naljakal kombel avaldasid mulle suhteliselt vähe muljet hoopis spa-hooldused. Need, mida ma olin eriti oodanud. Meil oli igaühel võimalik valida kahe hoolduse vahel ning mina olin võtnud 45-minutilise üldmassaaži ja parafiinmähise õlavöötmele.
 
Parafiinmähis oli selline... okei. Hästi soe ja uinutav. Heitsin pikali selle mähise peale, terapeut mähkis mind üleni sisse ja käskis veerand tundi lõõgastuda. Soe ja uinutav oli, aga mitte midagi sellist, millest lastelastele jutustada.
Massaažiga oli üldse teine lugu. Mulle lihtsalt ei istunud mu massöör. Esiteks jõudsime me enne massaaži juba peaaegu tülli minna. Ei soovita sellist asja kellelegi. Ma olin terve aja väga ärritatud meeleolus ja ei nautinud seda protsessi üldse. Liiga õrn oli see minu jaoks ka, ma peaaegu ei tundnudki midagi, aga selleks ajaks ei julgenud ma enam midagi öelda, sest massöör oli mulle mu eelmiste erisoovide peale pmst peale käratanud. 
Lõpus saadud peamassaaž oli küll hea ja muutis mu meeleolu paremaks ning massöör palus pärast vabandust ning, noh, lahkusin sealt enam-vähem rõõmsalt, aga... Olin oodanud, et lahkun ekstaatiliselt rõõmsalt.

Aga see selleks. Lõppeks oli see spa ikka väga mõnus :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar