Terviseks!

Väljas sajab diagonaalset vihma ning on sadanud juba terve päeva ja ma olen kõik radikad majas täisvõimsusele keeranud, sest külmavaresest minul on jahe. Samuti pole ma rohkem väljas käinud kui ainult all söömas. C magab oma toas lõunauinakut (neil on päevas kolm tundi lõunat, mis on minu meelest lihtsalt naljakas. Mõnikord ta tuleb üles ja magab selle aja maha). Mila tossab üleval. Ma olen ainus ärkvel inimene siin magajate paradiisis. Ah, kui õnnelik ma olen, et tüdruk juba teist päeva järjest korralikult lõunaund magab. Mitu nädalat ta seda ei teinud, vaid püsis oma voodis ja rääkis kaks tundi kaisuloomadega, vaatamata mu tšššššs-itamistele. Nüüd võtsin teise taktika kasutusele: panen ta pikali, kas ta seda tahab või ei, ja teen talle niikaua pai, kuni ta maha rahuneb. Pärast seda tõmban lesta ja naudin kahte tundi vaba aega. Õnnis vaikus! Muidu on need kaks tundi täiesti mittevabad ja üldse mitte puhkus, kui Mila ei maga, sest ma pean kogu aeg kuulatama, mis ta teeb.

Homme on reede. Ma vajan juba nii väga nädalavahetust ning šoppamist. Tegelikult tahaks jubedalt, et juba homme vaba oleks. Mul pidi olema kolm vaba päeva nädalas, aga kogu aeg on olnud kaks... või kaks ja pool, kui mõnikord laps reede pärastlõunati ära viiakse. Selle vastu pole mul midagi, sest muidu magaks ma hommiku nagunii maha, ja tavaliselt mind visatakse ka siis kuhugi tsivilisatsiooni keskele ära, kus ma saan metroo võtta.

Ja ma polegi veel maininud, kui rõõmsaks kõik lähevad, kui ma klaasi tõstes eesti keeles "Terviseks!" ütlen. Elevus massides!