Vaatasime filmi "Walter Mitty salajane elu", minu soovil prantsuse keeles, kuigi F-i õde M käis peale, et tema poolest võiks ka inglise keeles vaadata, kuna ta inglise keel on väga hea. Aga ma tahtsin harjutada! Lõpptulemus oli see, et mulle film meeldis, aga aru sain umbes poolest...või ehk veerandist. IGATAHES sain ma aru, et vaatasin ühte filmi, kus käisid ringi ja rääkisid mitmesugused inimesed. Graafiliselt oli ta väga ilus, nii et selles mõttes ei kaotanud ma midagi. Ma ütlen, kuskilt tuleb ju alustada oma kurikuulsat keelepraktikat. Kogu muu aja me ju rääkisime inglise keeles, dämit.
Pärast käisime vanalinnas ja sõime pannkooke ning mu suhtlemisvaegus sai natuke leevendust. Tegelikult vatrasin ma kogu tee ka autos, kui M oleks tahtnud, et ma vait oleks, sest ta polnud päris kindel, mis teed pidi sõita ja kuhu pöörata, ning tahtis keskenduda. Aga ei lähe läbi! Kohale ja tagasi me igatahes jõudsime.
M kinnitas mulle, et pühapäeval on tõepoolest kõik poed peale mõnede pagariäride (nagu C oma) suletud, see on perekonna ja sõprade jaoks reserveeritud päev. Külastatakse oma vanavanemaid või tšillitakse kodus. Mõnes mõttes ma tõepoolest toetan seda, sest iga päev õhtul kella üheksani avatud poed on üks nonsenss küll. Vaesed müüjad (kelle seas isegi olen olnud). Teisest küljest, kui tahad ühel sellisel pühapäeval väljas midagi teha, siis sae parem pekki ja jää koju. Hiljem küsisin M-ilt, mis tal siis järgmisel päeval plaanis on, ja ta läheb tõepoolest perega oma vanavanemaid külastama.
Ühtlasi sain temalt ta venna kohta kõvasti komprat, mille andmiseks salakavalad nooremad õed alati valmis on, ja mida ühel lapsehoidjal on ikka hea teada. Tookord meie kõigi ühisel õhtusöögil käis M peale, et ma nõustuksin, et F on imelik.
"Come on, he's a little bit weird. Just say it!"
Aga ma keeldusin, sest ta on ikkagi mu ülemus ja mina ei taha pärast kodus piitsutada saada.
Ahjaa, ja tollel õhtusöögil saime C, Mila ja isegi mina kinke, mis võisid äkki hilinenud jõulukingid olla! Ma olin sõnatu, sest polnud midagi sellist oodanud, ja mulle isegi väga meeldis see kaelakee!
Filmidest veel niipalju, et eile õhtul vaatasin lõpuks ära "Pulp Fictioni". Jah, mina kui Tarantino suur fänn polnud kunagi näinud "Pulp Fictionit". Ma olen sedasorti fänn, et minult ei tasu kunagi loota, nagu ma oleks tuttav terve oma iidoli loominguga. Mul on mõned laulud/plaadid/filmid, mida ma meeletult jumaldan, aga ma ei vaevu peaaegu kunagi vanu laule või filme üles kaevama või kõigi bändiliikmete nimesid ära õppima. Ma olen nagu poole kohaga fänn, ma hoian kramplikult kinni sellest osast loomingust, mis mulle väga meeldib, sest kes teab, kui head kõik ülejäänud palad on. Lisaks ma lihtsalt ei viitsi.
Tulles tagasi "Pulp Fictioni" juurde, siis jah, see oli hea. Aga kas ka nii hea, kui kõik räägivad? Kas ka väärt üheksat punkti kümnest, nagu tal IMDb-s on? Vist mitte. Ta on liiga pikk ja... noh... ma avastasin "Kill Billid" ja "Inglourious Basterdsi" esimesena ning need meeldivad mulle võrratult rohkem. See on ohtlik, kui midagi sulle enne sellega tutvumist väga üles kiidetakse. Siis sa ootad sellelt liiga palju ja kõige tõenäolisemalt pettud selles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar