Kaunite kunstide muuseum

Laupäeval oli mul tegelikult päeva ajal väga tore. Kuna sellest saab arvatavasti mu viimane Lyonis käik üldse, siis miks mitte seda vähemalt meenutada. Mul oli nagunii juba ammu plaanis kaunite kunstide muuseumisse minna, siis aga nägin CouchSurfingus kellegi kuulutust, kes õpib muuseumigiidiks ja vajab vabatahtlikku publikut, et praktikat teha. See klappis väga hästi ja läksin kohale. Meid oli umbes kümnene kamp pluss kaks giidihakatist, kes meile kahte pilti lahti seletasid. Jutt ise oli suht igav ning prantslannadest tüdrukute jutt ebakindel, sest nad pidid rääkima inglise keeles. See-eest oli aga kohale tulnud kamp tore. Enamasti prantslased, mõni itaallane ja sakslane ja siis üks tore eestlane (kes küll??). Ühel prantsuse noormehel oli eestlannast sõber ja ta oskas isegi paari sõna eesti keelt, wohoooooooo.

Üks tüüp küsis mult, kas ma olen Ameerikast.

"No, from Estonia."
"Australia?"

"Es-to-ni-a."
"Austria?"

Lõpuks ta sai siiski aru, et Eestist ja isegi teadis seda riiki. Dämit, me oleme kuulsad. Seal oli ka üks hipsterist, irooniline ja ameerika aktsendiga inglise keelt rääkiv prantsuse poisstüdruk (tõsiselt, ma ei saanud tükk aega aru, kas ta on tüdruk või poiss, sest ta oli nii androgüünne), kes kurtis oma kaasmaalaste kehva inglise keele oskuse üle ja torises kogu aja giidide esitlust kuulates ning parandas sõnavara (mis polnud just kuigi viisakas). Ta filosofeeris parajalt ning väitis, et tunneb igasugu inimtüüpe ning sai itaallanna ruumi astudes kohe aru, kust too pärit on, ilma et ta oleks midagi öelnud.

"Ja minust said ka kohe aru, et ma eestlane?" viskasin nalja.

"Nooh, sa oled alles teine eestlane, keda ma olen kohanud."

Ma olin üllatunud, et ta on üldse kunagi eestlast kohanud. Tõsiselt, me oleme igal pool.

Igatahes oli tegu mõnusa kambaga ja pärast tarka juttu vaatasime niisama muuseumis ringi.

See on nende picassolike maalide autor

Kui ma ei eksi, siis see on raekoda. (Kui eksin, siis ei ole)

Ühte saali sisse astudes tabas mind rõõmuvälgatus, sest mõtlesin, et seal eksponeeritakse Picassot, aga tegu oli hoopis mingi muu tüübiga. Ta oli siiski Picassost inspireeritud, sest ühe maali nimeski oli Picasso sees. 

Enne seda sain Part-Dieu ostukeskusest endale uue käekoti vaid 20 euroga. Seal olid allahindluste tõttu meeletud järjekorrad, aga ma tahtsin oma käekotti ja sain selle. Mul on samalt firmalt, David Jones, varemgi käekotte olnud ja olen nendega alati rahul olnud. Lõpuks sain ma rahuga puhkusele saata oma Mango koti, millega ma olen tõsiselt kaks aastat järjest ringi käinud. Puhka rahus, mu arm...