Osturetk Paavlis

Viks ja viisakas suure poisi kampsun

Läksime natuke hoogu

Peaasi, et Hufflepuffi ei sõõlata...

Kosmosekampsun issi rõõmuks

Kuigi mulle meeldib vaadata poodides armsaid lasteriideid, eriti nüüd uut last oodates pisikesi beebitüdrukute rõivaid (niii tillukesed!), siis nende ära ostmise usku ma eriti pole. Ma olen oma lapsele ostnud väga vähe riideesemeid, need ka enamasti Paavli kaltsukast. Uuena olen ostnud vist vaid sokke. Me oleme hästi palju riideid saanud sõprade-tuttavate käest või on neid meile kingitud. 

Aga tavapoest lapsele riideid ostma mul käsi lihtsalt ei tõuse. Esiteks pole ma selleks enda eelarves raha ette näinud, teiseks oleks see keskkonnale koormus ja kolmandaks olen ma tähele pannud, et kasutatuna ostetud või saadud asjad on parema kvaliteediga. Ei lähe topiliseks, veni välja jms. Mis juba tee on edasiandmiseks leidnud, on üle elanud arvatavasti hulga pesu ja kandmist ning ikka ilusaks jäänud. Aga tüüpiline odavamast poest ostetud riie võib üpris kiiresti kasutamiskõlbmatuks muutuda, sest pesta tahavad lasteriided üldjuhul ikka juba pärast ühepäevast kandmist. Vähemalt minu räpanoka puhul küll.

Igatahes seekord oli Kaurile vaja soojemaid kampsuneid või dressipluuse talviseks perioodiks, sest meil on toas pigem jahe. Küte on meil siin üürikas elektriradikaga ning kasutame seda üpris säästlikult. Laps igal juhul vajab soojemaid asju juurde, sest kõigist oma kampsunitest on ta hopsti välja kasvanud.

Võtsin Kauri süles Paavli lasteosakonda kaasa, seal aga taipasin, et oma rasket mürakat ma pikalt süles ikka ei kanna, panin ta aega veetma ühesse kastidest põrandal, kus ka riideid hoiustatakse. Ise seisin ees ja blokeerisin, et ta välja ei saaks, ja lappasin kampsuneid läbi. Kaur oli suhteliselt rahulik ja kasutas aega tüdrukutega tutvumiseks. Üks pisike tüdruk märkas teda ja hüüdis oma kärust: "Tita!"

"Hei beibi," vastas Kaur mahedalt.

Valisin talle viis armsat kampsunit, ei saanud pidama. Mõned mõeldes issile, mis talle meeldiks. Ühe peal on robotid ja teisel kosmos. Enda peale mõeldes võtsin Sigatüüka embleemiga pisikese dressika, mis Kauri seljas nii nunnu on ja mulle juba nii palju rõõmu valmistanud.

Oeh, ei saa salata, et üks osa lapsekasvatamise rõõmudest on neid armsalt riidesse panna!