Ärkasime hommikul harjumatult hilja, kolmveerand kaheksa. Mul läks natuke kiireks, sest mul oli kell üheksa hambaarst pandud. Kaur tudus nunnult meie voodis meie vahel. Eks und ikka jätkub, kui öösel üle tunni aja jaurata ja kurta :D Mees andis öösel alla ja tegi talle teise portsu piima veel, sest ta röökis lihtsalt rahustamatult. Seejärel ta leebus. Aga nii palju jõudis veel kurta, et sebis end meie vahele tuduma.
Panin lapse potile, vahetasin mähkme ja tõin ettetuppa mängima, sellal kui ise putru valmistasin. Vaatasin, et niimoodi ei jõua ma kuidagi hambaarstile ning ajasin veidi pahaselt mehe üles, et ta last ise toidaks, kuni mina end valmis sean. Tahtsin kindlasti enne ise ka süüa jõuda. Ma ei saaks elus ilma hommikusöögita kodunt väljuda, see oleks üks väga pahur Anne-Mai. Mees lahendas asja nii, et ütles, me kõik võtaks rahulikult ja ta viib mind ära. Ilmselt teadis, et kaua mul ei lähe.
Õnneks oligi kõik korras. Mul on tavaliselt olnud kõik korras, aga paar viimast käimiskorda on leitud paar auku, võib-olla raseduse ja sünnitusega seoses. See häirib mind, sest ma praktiseerin väga hoolikat suuhügieeni. Nüüd olen võtnud ette käia rangelt iga poole aasta tagant kontrollis, seda enam, et mul on praegu tänu rasedusele ja pisikese lapsele suurem hambaravihüvitis ja mul oli selle aasta oma veel 28 eurot kasutamata. Seal on hullud reeglid ka, millele ja kuidas seda kasutada saab, isegi kui oled õige, hüvitist arvestava arsti juures. Jääbki mul selle aasta ülejäänud hüvitis kasutamata, sest maksin vaid visiiditasu, mida hüvitis ei kata. Aga patt oleks kurta, peaasi, et hammastega kõik korras. Hambakivi ka ei olevat ning sain suuhügieeni eest kiita. Jei!
Mees kimas tööle ning meie ronisime tagasi koju koos salapärase paberkotiga, mille nad olid vahepeal hankinud. Paberkott sisaldas ühte sarvesaia ja ühte õunamoosi-piprasaia. Panin Kauri hommikutudule, tegin köögi korda ja panin pesu kuivama ning istusin mõnusasti oma saiakestega maha teisele hommikusöögile. Ma söön alati kaks hommikusööki, üks umbes tunnike peale teist, kui olen veidi toimetanud ja kodu korda teinud :D
Mm, küll on hea olla. Värske Ekspress ka ootab laual ja saiakesed mekkisid head. Ühe pidin peale lõunat jätma, aga juhtus nii, et elu tahtis teisiti. Kes olen mina, et saatuse märkidele vastu vaielda. Proovisin meie uut kohvimasinat ka. Mees hankis kuskilt odavalt katkise masina, eesmärgiga see ise lahti võtta, diagnoosida ja korda teha. Mehed ja mänguasjad :D Tegigi lahti, hankis uued jupid ja eile hilisõhtul läks vannituppa masinat katsetama. Vannituppa sellepärast, et masin teeb kohvijahvatamisel üpris valju häält ja me ei tahtnud last äratada. Vannitoast kostis siis tükk aega kohvijahvatamishäält, solinat ja trollilikku heameelenaeru. Vahepeal tuli mees välja, kihistas võidukalt, võttis uue peotäie kohviube ja kadus tagasi vannituppa. Ta oli ise nii rõõmus, et vahva vaadata.
Proovisin siis täna, mis ta korda saatis. Tegin "väikese tassi", mis tuli kahtlustäratavalt väike ja lahja. Seal on nähtavasti mingi kangema kohvi nupp, mida oleks tulnud vajutada espresso jaoks. Proovin teinekord, praegu juba laps magab ja samamoodi ei taha teda äratada. Panin oma lahja lurri peale koort ja jõin saiakeste juurde ära. Aga uhke värk ikka, kui saamegi töötava kohvimasina! Mul pole oma elus veel sellist luksust ette tulnud, et elaksin uhke kohvimasinaga elamises.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar