Praegu on selline ilus aeg, mil kõike jõuludeks ehitakse. Esimene advent ka ukse ees. Alles paar nädalat tagasi jalutasime laupäeval kolmekesi vanalinnas ning siis polnud veel midagi kaunistatud ega kuuskegi veel Raekoja platsil olemas. Märkisin mehele, et selline asjalik hilissügisene vanalinn ka lahe vaadata, kui pole liialt vara veel kaunistusi väljas. Las november ollagi selline täiega sügiskuu, sellel on ka oma võlu.
Mees jäi eriarvamusele :D
Käisime seal Vene saatkonna ees ka, kus hoone kogupikkuse ees olid piirdeaiad ja piirdeaedade küljes erinevad Ukraina sõja vastased plakatid. Uurisime need kõik läbi ning pärast olime natuke aega tavalisest vaiksemad.
Aga varsti peale seda toimetati suur jõulupuu platsi keskele kohale ning täna, reede õhtul on jõuluturu pidulik avamine. Seda tahame küll näha, pealegi on meil täna mehega aasta ja kümme kuud koos oldud, nii et lähme seda tähistama väikese vanalinna-jalutuskäiguga. Valgusetendust pidi ka näidatama.
Stroomi rannas nägime ka eile Kauriga, kuidas suurt jõulupuud ehiti. Kui sageli sa ikka sellisele asjale peale satud? Üks vana naine vaatas, kuidas me seisime ja kaesime, ning ütles vene keeles naeratusega, et kuuske ehitakse.
*
Eile käis meil mehe sõber elektrik ja tõi seitse suurt paksu kataloogi erinevate valgustitega, mis ta äsja ilmselt kuskilt messilt oli toonud. Ta vist toob oma firmaga neid maale ning mees kui tema sõber ja arvutiasjade ajaja võib saada valgusteid natuke soodsamalt. Elektrik võttis paberi ette ja püüdis kõigepealt kaardistada meie esmaseid ootusi, näiteks kas külm või soe valgus, aga meil ei olnud isegi sellest aimu. Nii et meile jäeti kõik seitse kataloogi ülesandega need läbi töötada ja teada anda.
Kaur sõi parajasti õhtust, kui elektrik tuli, ja kogu söömise aja jälgis ta meest üksisilmi, ühtelugu lusikat oma suhu unustades. Ka peale sööki ei jäänud ta põrandale mängima, vaid pidi kogu aeg teada saama, mis köögilaua taga räägitakse ja mis asju seal aetakse. Vaene issi pidi siis teda kogu aja süles hoidma. Kaur kiikas katalooge, vaatas arvutist plaane ja patsutas vahepeal issit õnnelikult pealaele. Kunagi räägime talle, kuidas ta oli uude majja valgustite planeerimise koosoleku juures tähtis tegelane.
Just siis, kui elektrik hakkas lahkuma, tegi Kaur mähkmesse lopsaka kaka. Mina ei märganud seda piisavalt vara (kui piisavalt vara reageerida ja ta potile viia, võib mähe veel puhtaks jääda ja ta teeb kogu kupatuse potti) ja hakkasin teda kiirustades poti poole viima. Lehvitasime veel elektrikule ukse peal - Kaur on lõpuks lehvitamise ära õppinud, asi, mis mulle pöörast heameelt valmistab, sest see on nii armas! Kauril jäi lehvitamise programm veel peale ja ta viipas ka magamistoas vetsupoti suunas tükk aega.
Valgustid võtsin ette ja töötasin kohe eile õhtul läbi. Õnneks viis kataloogi olid kas üleni LED-ribade kohta (kallid ja mitte minu maitsele) või mulle ei meeldinud sealt midagi, aga kaks kataloogi sain küll märkmekleepsudega paksult täis märgitud. Vahepeal jooksin mehele teise tuppa näitama, kui midagi eriti ilusat või koledat märkasin. Nüüd peab tema omakorda kõik läbi vaatama ja saab näha, mis ühtivad. Meil on suht erinev maitse, aga valgustid on kindlasti asi, mille puhul ma olen valmis kompromisse tegema. Need pole nii olulised ja neid saab kunagi edaspidi ka vahetada, kui ära väsivad või meie neist väsime.
Ahh, aga põnev värk ikka, oma tulevasse koju laelampe valida! Meie ühisesse koju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar