Lapsistent tõttab appi

Eile skooritud küüned

Mis toimub? Kas ma saan abiks olla?

Veetoru sai eile ilusti korda. Korteriperemees tuli päeva esimesel poolel uute juppidega ja vahetas ära. Muidugi ei saa unustada vahvat lapsistenti - laps-assistenti - Kauri, kes talle sealjuures abiks oli. Algul Kaur piilus onu toa teisest otsast, siis käputas juba lähemale. Teda tundes teadsin, et kauaks ta pelgama ei jää, ja peagi oli Kaur juba möllu kõrval, ilastas põrandale ja haaras uusi juppe. Tõin ta sealt ära, et vahetaja rahus tööd teha saaks, ja panin tolle toa ukse kinni. Kaur oli nördinud, nuttis korraks ja heitis pikali, et ukse alt piiluda, kas siiski ei ole näha, mis toimub. Meie uudishimulik väike tegelane :D

Küll oli hea, kui jälle kraanist vett tuli. See tundus natukeseks ajaks jälle suure luksusena. Samuti oli see juhtum meeldetuletus, et alati tuleb eeldada, kõik saab nagunii korda ja pigem ruttu. Ei oleks pidanud üldse laskma häiridagi end lühikesest veekaotusest.

Kaur töötas ka ilusti kaasa ega kakanud kogu selle aja jooksul üldse, kuigi tavaliselt selles ajavahemikus teeb ta 1-2 lopsakat kakat. Tunnetas ära, et praegu pole vaja, käis vaid viksilt poti peal pissimas.

Sain eile kerge südari ka Kauriga seoses. Käisin prügi välja viimas ja minust jäi Kaur välisukse ette. Paari minuti pärast tagasi tulles oli elutuba tühi ja suur vaikus. Hõikasin teda end üleriietest vabastades, aga keegi ei lalisenud vastu. Kiikasin vannituppa: tühi. Mehe poja tuppa: tühi. Magamistuppa: tühi. Siis küll käis kerge jõnks läbi. Kaur, kus sa oled?? Kas keegi on ta röövinud? Tavaliselt ta hüüdmise peale häälitseb vastu või käputab kohale, seekord oli täielik vaikus. 

Siis kiikasin mehe poja toas olevasse sissekäidavasse seinakappi, kus oligi seda veetoru vahetatud - see kapp on nurga taga ja seda pole uksest vaadates näha. Seal täielikus pimeduses Kaur istus ja revideeris ühe sahtli sisu. Haarasin oma musirulli sülle ja tõrelesin, et emmele tuleb ikka vastata. Aga õudsed paar hetke olid enne seda küll. Tavaliselt ta kunagi ei tegutse nii vaikselt, vaid laliseb ja lobiseb endamisi.

*  

Käisin eile maniküüris mõnulemas. Olen jõudnud iga 3 nädala tagant käimiseni. Kui püüdsin 4 nädalat hoida kulude optimeerimise mõttes, siis märkasin, et viimased nädal-kaks oli ikka väga õudne seis. Hakkab järjest alt maha kooruma ja liiga pikaks kasvavad ka mu mugavuse jaoks. Targem hoida kogu aeg pigem esinduslikuna ja käia soovitatud vahemiku järel.

Küünetehnik küsis, kas ma praegu väsinud ka lapsega tegeledes, kui kõht ees - ta märkis ka mu suurt kõhtu, mis viienda kuu kohta kahtlemata päris lopsakas. Aga mul on praegu nii palju energiat! Esimene trimester oli päris uimane, väsinud ja iiveldust täis, aga praegu on õnneks elu nagu lill. Arvan, et selles on oma suur osa ka läbimõeldud toitumisel ja rohkel liikumisel. Trenn umbes kahel õhtul nädalas ja iga päev 1-2 jalutuskäiku. Pigem juba teeme jah kaks väljaskäiku iga päev. Õhtune on otse enne pimedust ja selline lühike sutsakas. Tore on sügist avastada. November on ilus! Kaur ka kunagi ei kurda, ükskõik mida taevast alla tuleb. Ta on päris karastatud.

Kauriga tegeledes on mul ka tulnud selline motivatsioon temaga hästi palju vestelda. Emakeele nimetus pole asjata emaga seotud: ta saab selle minu käest! Paljukest ta issiga suhtleb - heal juhul paar tundi õhtul, seitsmest läheb Kaur juba voodisse. Ehk kui mina talle praegu ei lobise nagu katkine grammofon, siis ei kuule ta neid sõnu kuskilt, ei saa teada asjade nimetusi jne. 

Et ehkki Kaur on väga iseseisvalt mängiv ja tegutsev laps, ei tohi end lasta mugavaks muuta ja tal lõputult ise põrandal tegutseda, vaid igal vabal hetkel ka püüda temaga koos mängida. Samuti teeme kodus tiire, kus käin ringi, laps süles, osutan asjadele ja nimetan nende nimesid. Hullult tahaks ka, et ta mind juba emmeks hakkaks kutsuma. Muudkui seletan talle, et mina olen emme ja tema on Kaur, ja siis küsin endale osutades, kes ma olen. Aga ta ei mõika sellest midagi, vaid üritab mulle selle peale anda eset, mis tal parasjagu käes on. Oletab, mida ma võiks temast tahta, kuna tihti palun tal käes olev ese minu kätte anda. Kui ma siis vastu ei võta seda asja, ta virutab selle asja minu poole :D

Aga täna on reede! Juhhei! Me magasime nii hästi nagu inglid kõik. Meie äratuskella peale tõstsime Kaurikese meie vahele, kus ta kohe mürgeldama ja omas keeles seletama hakkas. Meie väike päikesekiir. Tekk oli mõnus pehme ja hea puhanud oli olla. Õhtul aga on mul juuksur - kaks tundi mõnulemist  - ja peale seda üks PÖFFi-film. Ilus elu!