teisipäev, 31. mai 2022

Rullin-rullin muda sees

Hommikul sipsis akna taga rahulikult vihm. See oleks võinud mõjuda rahustavalt, ainult et mul tuli meelde pesu väljas nööril. Kaur muudkui ärkas ja ärkas öösel. Kohe vaatas ta mind rõõmsate silmadega, ajas keelt suust välja ja naeratas. Kõigega oli tal asja. Kui emme jõi pudelist vett, oli vaja kohe söömine katkestada ja käega küünitada. Paremat kui veepudel ju ilmas pole. Vahepeal oli vaja mitu korda natukene kakada. Emme väga öösel mähet vahetada ei viitsi, aga vastu hommikut ikka korra vahetas, mispeale Kaur hakkas roobitsema raamatut, mis tema mähkimislaua taga seisis. Peaaegu oleks juba oma tugeva haardega raamatu sealt väljagi tõmmanud! Muudkui on vaja keerelda ja pöörelda, "akrobaatikakava esitada", kui emme mähet püüab vahetada. Tihti keerab ta end ka hopsti kõhuli, katsu sa siis mähet alla saada.

Sellega on täpselt nii, et algul ei saanud vedama, pärast pidama. Meil oli alles kuuke tagasi nii raske teda üldse kõhuli hoida, sest nutt oli kerge tulema. Nüüd on ta kõhuli igal võimalusel ja enamasti leiab, et niiviisi on tore asjatada. Vahel harva jääb käsi enda alla kinni või pole korraga enam midagi vaadata, sest kõigist mänguasjadest veeretati end eemale, siis tuleb korraks nutujoru ka. Aga üldiselt on kõhuli hea ja hea on end muudkui veeretada ja veeretada. Ta on nii kärme! Panen ta tekile akna alla maha, toimetan natuke köögipool, ja korraga on ta juba keset põrandat diivani ees. Vahepeal jõuab päris põrandale ja seal võib vahepeal pea keset veeremist kolksuga maha käia, siis ka tekib nututuju. Üritan talle veel sobivas suunas joogamatti maha rullida, kui näen, et ta sinnapoole veeremas, aga see matt ületatakse ka kiiresti. Ilmselt ongi soov minna tundmatutele radadele, offroad.

Eile käisime korraks ka batuudil ning nägin, et seal oli ka vaja iga sekund tal silma peal hoida, muidu oleks ta kergesti võinud end üle ääre rullida. 

Aga vahva. Hea meel, et ta niimoodi traageldab. 

Ja hea, et ta praegu veel hommikuund tudub peale kellakuuest toitmist. Sokutasin ta uuesti tema voodisse, kuigi ta veel ärkvel oli. Luti panin kõrvale ja selle haaras ta ise pihku ja pani suhu. 

Issi kõrval oli sellise näoga, et oleks mõnusa hommikubeebi hea meelega kaissu võtnud. 

"Ei tahtnud teda panna meie vahele," seletasin tagasi lesides. "Ma tahtsin ise sinu kaissu! See on minu koht.  That little punk has nothing on me." Issi kaisus on meie kodu kõige ihaldatum koht.

Peab täna tingimata lapsevoodit natuke kohendama ja kas meiepoolse ääre üles tõstma või madratsiosa langetama, et ta end voodist välja keerata ei saaks. Praegu juba mitu ööd, kui hakkan teda toitma võtma ja oma patju tema alla valmis sean, hakkab ta end voodist hops välja keerama ja pean teda käega kinni hoidma, et ta meie voodile ei sajaks, mis on kakskümmend sentimeetrit tema omast madalamal.


Käisime eile autoga sõitmas ja tagasiteele asudes tuli Kauril selline nututuju. Ei teagi, mis teda nii nörritas, aga vaatasin, et kakskümmend minutit oli veel koduni ja meie närvikava seda aega nutu saatel vastu poleks pidanud. Palusin auto kinni pidada, et koduni taga lapse kõrval istuda. Mees peatas järgmises bussitaskus, kus kaks noormeest kas bussi ootasid või hääletasid.

"Nad raudselt arvavad, et tahame neid peale võtta," ütlesin autost välja astudes. Noormehed täpselt seda arvasidki, sest kiirustasid ligi ja pärisid, kas läheme Tallinnasse. Pidin vastama, et jaa, aga meil on kahjuks beebi autos. 

Kaur vaatas mind, suu nagu hakkas alla keerduma, siis ikka läksid suunurgad üles. Ei teadnud, kas nutta või naerda. Vaatasin, et ta oli nuttes vaadanud oma peeglisse turvatooli kohal, mille mees oli üles seadnud, et roolis näha, mis Kaur teeb. Kaur näeb sealt ka iseennast ja mul tekkis kahtlus, kas ta äkki oli praegu nuttes nii iseennast veel rohkem üles keeranud. Et võõras beebi ka nutab, see ajab ju veel rohkem endast välja. Katsin peegli kinni ja Kaur jäigi rahulikuks. 

Oi kui mõnus on praegu nii vara üleval olla. Tõusime seitsmest, mina tegin joogat ja mees läks trenni ning praegu on hea kuulata taustaks Sky Plusi hommikuproksi, juua kofeiinivaba kohvi ja kirjutada blogi. Ja tilluke muudkui tossab.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar