neljapäev, 5. mai 2022

Naudime lihtsalt hetke

Naljad siin ja naljad seal, ütles Pipi


Täna on väga mõnus päev olnud. Hommikul võimlemine, mis mind alati juba eos hea päeva kursile viib; siis läksime välja ning täna on üks esimesi soojemaid päevi! Tuulevaikses kohas võis lausa ilma mantlita olla.

Mõtlesin just ühtede mehe sõprade peale, kelle Põlva suvekodus aasta tagasi käisime, kui nad mõlemad mulle Telliskivis vastu tulid. Hea kokkusattumus.

Aga inimesed on ilusad ja head. Seisin oma tavalises kohas Telliskivi loomelinnakus, lugesin Ekspressi ja jõin lattet, kui üks mootorrattur, kes sealsamas parkis, mind kõnetas.
"Kas laps juba magab?"
Selsamal hetkel Kaur vankris paotas natuke silmi.
"Magab, aga just ärkab ka," vastasin.
"Sest ma just panen oma masina käima," selgitas ta mootorratta otsa ronides. Siis sain aru, et ta ei tahtnud oma ratta heliga lapse und häirida! Küll on kena. Ütlesin, et sellest pole midagi, et laps magab igasugustest helidest läbi. Ja see ratas, kui ta sellele hääled sisse lõi, oli isegi jumala vaikne, nii et vahepeal uuesti suikunud Kaur ei teinud teist nägugi.
Ta jah pigem ärkab vaikuse peale kui valjemate helide. Tolmuimeja mürin tema magamise ajal pole teda kunagi häirinud, või ükskõik mis muud minu toimetamise helid.

Tal on täna üldse väga hea magamispäev olnud. Juba kolm või neli uinakut teinud, mis mulle rõõmu valmistab, sest pisike aju tahab ikka puhata oma uutest kogemustest ja muljetest ja kõhuli keeramise õppimisest. Ja mina saan sel ajal omi asju teha, see pole ka sugugi vähemtähtis.

Ükspäev mees ütles, et minu trennisoleku ajal oli ta Kauri kõrval ja korraga oli täielik vaikus. Tema olevat siis ehmunud, et miks ta lapsega ei kõnele ega muud säärast tee, nagu mina alati teen.
"Ei-ei," kiirustasin ma seletama, "kindlasti pole kogu aeg vaja temaga tegeleda ja kõike võtta ainult hariduslikust ja arendamise küljest. Ma just ükspäev mõtlesin, et kõige selle lapse arendamise juures ei tohi ära unustada lihtsalt hetke nautimist ja niisama olemist. Peab seda ka oskama hinnata."
Pealekauba on lapsel vaikust ka vaja, et ta ei oleks ülestimuleeritud. Et, jälle, pisike pea puhata saaks.

Eile näiteks lugesin beebile raamatut ette, tema lesis mu ees oma tekil. Kui märkasin, et ta enam ei pööranud mulle tähelepanu, vaid keerles ja tegeles oma mänguasjadega, jätsin järele. Lihtsalt istusin ja vaatasin teda, tegelemata ise millegi muuga. Jube vahva, kuidas ta ennast mänguasjade järele sirutades nagu muuseas keerab, nagu kellaosuti. Tegi paari minutiga 180-kraadise ringi mu jalge ees.


Ootamas on aga väga mõnus nädalavahetus. Kuna mehel oli vaja Otepääl käia, siis ühildame selle emale külla minekuga ja pühapäeval käime veel Marili juurest läbi, sest temal on täna sünnipäev. Autoreiiiis! Ma armastan neid.

Ja homme on mul palgapäev, mu esimene täiskuu emapalk. Ole sa jumalast tänatud, oo Eesti riik :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar