teisipäev, 24. mai 2022

Ilusad maipäevad

Mai on nii ilus ja unistav. Maikuu on mind alati natuke igatsevasse ja mõtlikusse tujusse viinud. Sel aastal võib-olla natuke vähem, kuna ma olen oma eluga natuke teises kohas kui varem. Ma pole enam see ei-tea-mida otsiv ja mitte kuskil päriselt rahul tüdruk. Ma olen nüüd midagi leidnud ja mingi küsimus mu sees on vastuse leidnud.

Sellest hoolimata piilun ma õhtuti üheteistkümne paiku neid valgeid öid ja tunnen, et patt on magama minna. Peaks tegelikult, kui laps juba magab, tegema mõne väikse jalutuskäigugi õhtuvalguses. Seda erilist aega on nii vähe!

See aasta on teistsugune, sest ma saan päeval nii pikalt väljas olla. See on tõeline kink. Eile oli esimene tõeliselt soe ja vaikne kevadpäev. Ma jätsin lausa oma talvemütsi koju! :D Käisime Kauriga oma tavalisel ringil Telliskivis. Nii kui kevad tuli, ma üldse enam ei taha Stromka äärde, kuigi sinna viib pikk ja kena kergliiklustee. Seal on palju vaiksem ning see ei sobi kuidagi minu praeguste meeleoludega. Mulle meeldivad praegu linnatänavad ja inimeste sagimine ja elu ja turistid, mida kõike pakub Telliskivi loomelinnak. Läheme alati Telliskivi Rimist läbi, kust ma ostan igapäevaseid toidukaupu ja oma topsi latte kaasa, ainult et nüüd Rimi tõstis latte hinda, nii et ma hakkan ise kodunt kaasa tegema. Meil on ju piimavahustamismasin täitsa olemas. Ja siis läheme pargime ennast kuskile, mina loen ja kõigutan Kauri käru ja Kaur uurib maailma. Kui ta häält teeb, siis natuke jalutame ja pargime end kuskile mujale. Siis jalutame läbi pargist meie kodu lähedal, mis ajaks Kaur alati magama jääb. Ma võin kaks tundi temaga väljas olla ja ta uinub alati kodu lähedal. Siis seal pargis teen uuesti pausi, et ta magada saaks, ja loen oma raamatut. Siis jõuame koju. Viin toidukoti üles, korjan aiast pesu või riputan värske laari kuivama ning sõidutan Kauri käruga aeda. Seal hüppame batuudil (mina laulan talle: "Kaurike hüp-pab batuudi peaaal, Kaurike hüp-pab batuudi peaaal..." ja tema siputab rõõmsalt), Kaurike ka kõhutab batuudil kaua-kaua ja rahulikult, vaatab õitsvaid õunapuuoksi või kõrvalaias toimetavaid naabreid.

Peale seda kiigume alati kiigul ja tuleme koju, sest väljasolek on veninud kolme tunni pikkuseks ja kõik on näljased.

Eile nägin Telliskivis ka ühte oma kunagise poe kunagist töötajat, kes astus ligi ja puhus sõna juttu ning kiitis Kauri siniseid silmi. Kaur naeratas talle säravalt.


Õhtul, kui mees tuli, läksime kõik koos uuesti aeda ning mees kutsus ka naabrid. Panime pisikesed poisid kõrvuti batuudile lesima, kus nad üksteist erilise emotsioonita vaatlesid. Kauri huvitas rohkem hoopis naabritädi. Mees tegi kiire grilli ning panime aeda üles ka ülejäänud rippkiiged. Naabrid viisid sinna ka aiamööbli, mis tähendab võimalikke hommikusööke aias ilusatel nädalavahetuse hommikutel! Juhhei!


Passin juba sirelite õitsemist peale. See aeg on nii lühike, seda ei tohi maha magada. Pean endale koju neid hullutavalt lõhnavaid oksi virutama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar