Kaur 5 kuud

Meie Kaur on täna viiekuune. Palju õnne!

Kaur hakkas hommikul häält tegema, aga kuna mina olin teda öösel kaks korda toitnud, siis ma keerasin teise külje ja teesklesin, et mind ei ole olemas. Mees siis võttis ta, vahetas mähkme, vandus, et see oli lekkinud ja kõik riided märjad, ja tõi pisikese rõõmsa pambu meie voodisse oma kohale. Kaur vaatas mind säravate silmadega, aga ma tegin ikka magamisnägu. Siis Kaur tundis ka issi teki mõnusat raskust jalgadel ja tegi veel väikse tukastuse. 

Mõtlesin jälle ärkvele tulles, et mees on juba tööle läinud, aga ta oli vaid köögis hommikust söönud ja hiilis tagasi meie juurde. Kaurike tõsteti issi rinnale kõhutama, kus ta vahetevahel plärises, vahetevahel erutatult kiljus ja muidu mõtliku näoga issi habet vaatas. Mina ka ronisin sinna kaissu ja nurrusime kõik kolmekesi.

Kauri peamine tegevus ongi praegu plärisemine: puhub suuga tatimulle, nii et ila jookseb alla. Marutõbine, kommenteerib mees, ja nagu päramootor, kommenteerib mees. See peaks olema keele arengu üks etappe, nii et las pläriseb pealegi. Vahetevahel kui teda endale sülle tõsta, siis ta samal ajal puuksutab ja pläriseb suuga, siis on ta nagu topeltmootor.

Hea teada, et masin ilusti töötab.

Kaur oskab nüüd keerata seljalt kõhule ja kõhult seljale, ainult vahetevahel kõhuli olles satub ahastusse, et miks mulle nii tehakse. Kõhuli olles on kindlasti hea, kui tal on midagi vaadata, näiteks õues batuudi või kiigu peal on ta selles asendis kauem ja rõõmsamini.

Kaur võib üksi oma mängukaare all toimetada, aga kui üks meist vaatevälja ilmub, tuleb ta näole suur naeratus ja vahel kostab ka rõõmukilge. 

Tema lemmikmänguasi, mida jahtida, on veepudel.

Hommikuti ärgates on Kaur tavaliselt rõõmus ja rahul. Ta on nii armas ja unesoe, kui teda voodist välja tõsta.

Oma riietest kasvab Kaur välja nii kiiresti, et hoia ainult piip ja prillid. Mul on eri suuruses riideid kõrvale pandud, mis talle kingitud on, ja neid tuleb päris tihti üle vaadata ja sorteerida, sest hops! on ta juba neisse kasvanud. Kannab suuremat suurust kui numbrite järgi võiks arvata. Tema väiksemaks jäänud riideid oleme me andnud mehe sõbrannale ja minu sõbrannale Mariale ning olen ka mitu-mitu kotti juba Paavli kaltsukasse viinud - mulle ei meeldi ülearuseid asju majas hoida.

Müüsime ära ka tema beebikiige, kuna hakkas juba lähenema aeg, mil seda kasutada ei võigi, sest ta juba liiga raske. Samuti pole seda vaja, sest oskame teda ise rahustada ja ta seljale on parem, kui veedab aega pigem matil. Kiige sai endale tutikama beebiga naabrinaine, kelle pisike pidi palju nutma. Oli ruttu seal rahunenud ka. Ehk päästsime kellegi ööunesid ja närvikava veidi.

Veel Kaurile meeldib, kui talle ette loetakse, kuigi mitte pikalt. Ta hakkab enamasti kaasa rääkima ja lõpetab, kui mina vaikin.

Kõige lemmikum asi on aga issi naljatamine, grimassid, hüpitamised. Siis naerdakse suure häälega. Emme sellist vaimustatud reaktsiooni kunagi ei saa.

Kaurile meeldib kõigi oma kõristite ja mänguasjadega tegeleda. Haare on palju paremaks muutunud. Ükspäev võttis ta palli maast, tõstis enda ette, andis ühest käest teise ja pani teisele poole maha. Mees andis eile beebile ka pudelist süüa ja lapsuke hoidis pudelit armsasti ise.

Ühtegi hammast veel tulnud või tulemas ei ole.

Süles üritab Kaur ühtelugu end juba rohkem istuvasse asendisse tõmmata. Tahab rohkem maailma näha ja osaline olla.

Ja ööuni on tal ja seega ka meil hea. Vahepeal sõi vaid korra öösel, viimastel öödel on jälle kahe korra peale läinud. 

Täna läheme Kauriga ka beebivõimlemisse, kus püüan häid harjutusi meelde jätta ja pärast kodus järele teha.

Pisike armas plärisev poiss just sekeldab siin kõrval matil ja vaatab mind vahetevahel tungiva ilmega, et tule tegele minuga ometi, emme.