pühapäev, 28. aprill 2013

Hispaanlane, kurat


Keegi kysis mult t2na, kas ma olen Hispaaniast p2rit. H2mmastav. Minust kahvatumat inimest on teadup2rast ju v6imatu leida. Aga huvitaval kombel sama kysija teadis isegi, kus Eesti asub. Tuleb sedagi ette.

Tsipa nagu surnud laiba tunne on. Poole eilsest ja poole t2nasest hoidsin siis lapsukesi ning vaba p2eva sellel n2dalal ei tulnudki kokku. Vanemad tulid t2na alles 2-ks koju, noh, see on juba rohkem kui lihtsalt hommikupoolik lapsi hoida. See on juba p2rastl6una, kas pole?
Hommikul lootsin kaua magada, pyhap2eva puhul ja nii, aga arvake 2ra, kas p6ngerjad 2rkasid k6ik kell 7 yles v6i jaa? Mis teil viga on?? Ajasin siis enda ka ohates yles. Eelmises peres, kui Annalyse vahel puhkep2eva hommikul minu tuppa tuli ja mind yles tahtis peksta, saatsin ta alati alla telekat vaatama v6i midagi, isegi kui olin ainuke t2iskasvanu kodus, ja t6usin alles paar tundi hiljem. Ma nagu ei tundnud kohustust end nii vara yles vedada. Siin tunnen...kahjuks.

Lastel on ikka jube tihe seltsielu: 2 n2dalat olen siin olnud, ja igayks neist on juba yhel synnip2eval k2inud. T2na viskasime C peole 2ra ja ise tsillisime pargis. Poolteist tundi j2rjest m2ngisime kulli. Ma arvan, et n2en t2na 66sel 6udukaid sellest, kuidas B mind p66sas varitseb. K6ik karjatasid alati, kui keegi neid hekiaugust ootamatult tabas. Seal pargis on palju hekke ja neisse siis k6ik pugesid peitu yksteise eest. Kui A yksp2ev seal edasi-tagasi keksis ja ytles, et need on secret passageways into a magical land, naersin, et ta on t6esti nagu Alice Imedemaal. V22rib oma nime.

J6udsin p2rastl6unal National Portrait Gallerysse ka lipata. Vot sinna veel varem polnud j6udnud, ja seal oli vaimustav. 6ige varsti l2hen tagasi. Seal tekkis kohe endal loomingulised tungid, m6tlesin kohe koju j6udes midagi head, nt Annie Lennoxit kuulata ja oma joonistamism2rkmikusse kritseldada. Vaatan, kas viitsin ka v6i vajun 
lihtsalt voodisse.

A kysis, kas mulle meeldib London. Ei, ei meeldi. Ma armastan Londonit, love it with a passion. Ma olen siiamaani iga kord nii r66mus, kui ma metroo peale l2hen ja paarkymmend minutit hiljem kesklinnas v2ljun. Ma olen lihtsalt t2nulik, et ma praegu siin elan ja olen, yksk6ik siis kuhu see v2lja viib. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar