Reisikihk

Telliskivis Kolme puu galeriis - seal õues kolme puu vahel asuv tihti muutuv näitus - on uued pildid üleval. Mulle nii meeldib seal: nii hea on lapsega käia. Ja seal on alati midagi lugeda-vaadata, huvitavad näitused. Ning kuna see asub natuke kõnniteest kõrgemal, on hoolitsevalt olemas ka kaldtee.

Praegu on seal galerii Eesti huvitavamatest, salajastest, teistsugustest monumentidest, mis ei ole vaid uhke mees ratsahobusel, vaid midagi huvitavamat. Midagi kiiksuga. Iga pildi juures uhkelt ka ajalugu ja tähendust seletatud. Mulle olid vist kõik seal galeriis võõrad, välja arvatud Pärnus vallikraavi juures asuv justkui maast välja ulatuv suur kalapea. Seda olin küll varem näinud, aga ei olnud teadnud selle tähendust. Selle kalapea lasi kunagi oma algatusel sinna panna üks kalamees, keda kurvastas, et kõrval veekogus hooletu inimtegevuse - tammidega surkimise - tõttu tonne kalu surma sai ning keegi isegi süüdi ei jäänud.

Neid kiiksuga mälestusmärke vaadates tabas mind taaskord suur reisikihk. Tahaks just Eesti peale! Tahaks autoreisile. Tahaks iga nädal erinevasse kohta. Praegu kisub mind väga Pärnusse, Peipsi äärde... Viljandis käiks ka ära. Saari isegi ei hakka mainima, saared on maksimaalne suveunistus.

Aga kuna kütus maksab roppu moodi, siis igale poole ei saa. Rääkimata ööbimistest vms. Hmm, Narva ka tahaks. Nii hea meelega pakiks praegu asjad ja asuks teele.

Vähemalt Haapsalus saime juuni keskel käia. Mul tekkis ühel pühapäeval selline tuju ja mees oli nõus ning tegime pisikese poole päeva reisi. Käisime Paralepa rannas, kus ma olin esimest korda. Seal on väga ilus, rahulik, hoolitsetud. Meri oli soe ja hea. Tüünelt ulpisin seal ja mõtlesin, et olen rahul.

Pärast murul ütlesin kahetsevalt, et peab kokku pakkima ja autosse last toitma minema, aga mees tegi mulle selgeks, et väga hästi võin sealsamas murul pikali Kauri toita. Tema aitab varjata, kui vaja. Aga meil oli veel suur vihmavari ka päikese kaitseks püsti, niikuinii oli privaatne olemine. Lesisin seal, Kaur külje all söömas, ja väga hipiema tunne tuli. Tegelikult ju ideaalne lahendus: meie ei pidanud veel rannast lahkuma; kedagi me sellega ei seganud ega häirinud, laps oli ka rahul. 

Käisin äsja aiast toomas lehtsalatit ja piparmünti, mis mees on sinna istutanud ja mis mõlemad lopsakalt vohavad. Seljas mul vaid bikiinide ülaosa ja lühikesed püksid. Küll on suvi hea! Ja varsti tuleb kallis töölt ning läheme randa.

Üks pisike teises toas ärkas päevaunest...