Eile oli maniküüriaeg. Valisin endale säravkollase värvi, neljanda küüne ainult täitsa musta. Ma olin juba mitu aega planeerinud kollaseid küüsi teha, aga lõin ikka ja jälle kõhklema. Aga millal siis, kui mitte suvel? Olin paar kuud tagasi näinud mingit esikaant, äkki Anne&Stiili oma, kus Heidy Purga kandis kollaseid küüsi, ja sellest ajast saati neid ihalenud.
Küünetehnikul oli ainult kahte kollast tooni ning ta soovitas mulle pigem teist, heledamat, malbemat, mis natuke ka säras ning ei meeldinud mulle üldse. Mulle meeldivad üldse ainult matid toonid, olen tähele pannud. Nii et jäin oma valiku juurde. Tehnik tundus kõhklev. Kui hakkasime lakki peale kandma, siis tegi ta vist neli kihti lihtsalt seda kollast (pluss alus- ja pealiskihid), et hästi ilus ja sügav jääks. Ja lõpuks jäi tulemus nii äge! Selle musta aktsentküünega koos nagu mesilane.
"Mesilane Maia," ütles tehnik. Oli näha, et ta enda mulje ka muutus lõpptulemust nähes ning teisest toast tulnud kosmeetik kiitis ka.
"Seda kollast peab juurde tellima," ütles tehnik laki numbrit endale üles kirjutama. "Viimasel ajal popiks saanud. Kaks pudelit vaja."
"Usu mind, see on kõik see Heidy Purga süü," ütlesin.
Geellakk on parim asi. Mul nii hea meel, et selle maailma avastasin. Muidu mässasin aastaid tavalakkidega. Mulle alati meeldis, kui mu küüned olid "tehtud", aga need tavalakid hakkasid mul maha kooruma umbes minuti pärast peale valmissaamist. Nii hea on ringi käia kogu aeg korras küüntega, ainsaks mureks väljakasv. Mina käin nüüd iga nelja nädala tagant. Idekas oleks käia kolme tagant, siis ei jõuaks eriti välja kasvada, aga optimeerin kulusid ja teen korra kuus.
Ning oma küüned seal all on pikemad ja tervemad kui iial varem! Ma ei teadnudki, et minu küüned ka nii pikaks võivad kasvada. Neid ei sega seal tugeva laki all ilmastik, vesi ega kodutööd, rahus kasvavad ega murdu iialgi. Kui vaid tahaksin, siis võiks mul olla nii pikad küüned, ainult et avastasin, ma eelistan lühikesi. Nii palju lihtsam on toimetada ja kasvõi siin trükkida.
Kohe peale maniküüriaega oli mul teises salongis kulmud. Proovisin ka ripsmete värvimist. Seda viimast olin kunagi ühes teises salongis ka teha lasknud ja siis leidnud, et see ei oma erilist efekti. Pigem tundub vaid, nagu silmade ümber oleks must. Aga tahtsin veel teises kohas proovida, enne kui selle enda jaoks maha kannan. Jep, seda rohkem ei tee. Kui teha, siis tuleks kohe teha ka lash lifti, mida ma pole kunagi proovinud. Niisama pole sellel mingit mõju, sest ripsmed vajavad lisaks värvile ka volüümi ja kaardumist, et välja paista.
Jään oma tavalise ripsmetušiga möllamise juurde, mis ei võta ka nüüd nii kaua aega, et elu häiriks.
Tulin koju trammiga ja jalutasin mõnusalt läbi suveõhtuse Tallinna. Kiiret ei olnud, sest issi oli lapse pudelist täis söötnud ja juba ööunne pannud. Enne kaheksat juba tossas! Mees oli enda üle nii uhke ja sai ka minult palju kiidusõnu. Meil on kirjade järgi lapse uneaeg kell kaheksa, aga kunagi ta päriselt ei maga sel ajal. Me teeme õhtuti asju, sõidame kuhugi, või käin mina trennis, mis aegu hiljemaks nihutab. Või jaurab ja sööb Kaur tund aega, nii et uinub heal juhul veerand või pool üheksa.
Nii et seekord oli eriline rõõm saabuda koju juba magava lapse juurde. Mees ootas mind seenekastmega ning juurde valasin klaasi veini, sest läksin eile ja ostsin üle tüki aja päris veini. Ei tea, kas oli päev nii pikk või kõht suht tühi, aga see hakkas nii pähe! Ma olin sellest ühest pokaalist jumala purjus. Rüüpasin seda veinikest ja lugesin oma Ekspressi, õnnis nägu peas. Mees vaatas mind naeratades.
Nohikute taevas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar