Väljas ladistab aga sadada. See ei takista mind väljaminemisel: üleeile lugesin jälle Telliskivis ühe varjualuse all raamatut, pöörates end sellise nurga alla, et piiskasid raamatukogu raamatule ei satuks. Kaur sai kindad kätte ja uinus magusalt, talle mõjub ka madalrõhkkond uinutavalt nagu kassidele ja noh, üldse kõigile meile.
Aga vihmases ilmas pole ka midagi halba, ei ole pinget midagi teha või kuhugi minna, saab rahus näiteks vannituba koristada või blogi kirjutada.
Eile oli nii meeldiv päev. Avastasin Telliskivis uue vabaõhunäituse naistest ja koroonapiirangutest: kuidas naised on kogu sellele jamale eriti haavatavad olnud. Väga huvitav näitus oli. Jumal õnnistagu Telliskivi ja sealset möllu, sagimist ja ideid. See laeb aktiivse energiaga.
Käisin trennis, kus keskendusin rohkem kardiole ehk ellipsile ja kaldega kõndimisele. Higistasin niii palju! Äkki peakski rohkem taas sellist kõndimist tegema ja jõusaalimasinatega mitte möllama, kui ma ei tea täpselt, mis ma teen.
Trennist tulles olid mul bussi vastas mees lapsega, mehel käes väike kimp nii valgete kui lillade sirelitega. Kuna ta teab, et mulle sirelid üle kõige meeldivad, siis mul endal pole olnud sel aastal vaja neid üldse murda, sest tema on mulle juba teise kimbu koju toonud. Lõhnavad joovastavalt...
Õhtul keetis mees maasikamoosi, kuna oli turult odava kilohinna pärast ostnud kolm kilo maasikaid ja alles pärast avastas, et odav hind oli neil sellepärast, et polnud kuigi maitsvad teised. Mina toitsin Kauri, kes tegi peale esimest rinda puhkepausi nagu tavaliselt ja jõllitas metsiku vaimustusega minu teetassi, millest maitsvat õhtust musta teed jõin. Ta armastab teetasse väga ja alati küünitab nende poole elu eest, silmis harras rõõm, et sellised asjad ka maailmas olemas on.
Siis hakkas ta end kergelt pulka viskama.
"Mis on?" küsisin hellalt. "Otsid sobivat hetke, et jaurama hakata? Meile sobib iga hetk, kallis, lase aga käia."
"Mm," tegi mees pliidi ääres.
Sest absoluutselt iga õhtu nüüd on viimase toitmise ajal trall. Esimesest rinnast süüakse rahulikult ja rõõmuga, siis võib korraks silmgi emme süles kinni minna, ja siis on jauramine platsis. Kiljutakse, krigisetakse, tõmmatakse end pulgaks, vahitakse siia-sinna ja küünitatakse kõikvõimalike asjade järele. Vahepeal võib mõtlikult emme rinda masseerida ja nibu küünistada. Siis alati lendab kohale issi ja hüpitab Kaurikest, nii et vallandub võimas krooks.
"Ahhaa!" ütleb mees võidukalt mulle last tagasi ulatades. "Saime välja."
"Võiks ju arvata, et selles asi oli," ütlen mina, "aga ta hakkab täpselt samamoodi edasi jaurama."
Ja ta alati hakkab. Alati ainult õhtuti, päeval sööb ta ilusti nagu tsiviliseeritud inimene. Nagu uus witching hour oleks käes, nagu esimestel elunädalatel. Võib-olla ta tunnetab, et uneaeg käes, ja ei taha magama minna? Võib-olla tahaks magada, aga on juba nii üleväsinud? Päeval magab ta kaootiliselt, nii kuidas juhtub. Mina talle süsteemi sisse pole suutnud juurutada. Üks-kaks uinakut päevas teeb, talle sobivatel aegadel ja sobiva pikkusega. Tundub, et seda on veidi liiga vähe, aga noh, mina teda niimoodi magama pole saanud, et lihtsalt viin voodisse ja ta uinub. Ja muidu on ta rõõmus laps ning kõik korras.
Pealegi see annab mulle vabaduse minna jalutama või ükskõik mida teha just siis, kui tahan. Minu päevakava ei sõltu lapsest. Tema magab siis jalutades või autos või ükskõik kus.
Igatahes meil muud vahendit polegi kui lihtsalt lasta tal veidi hüpata ja käratseda. Ega vägisi rinnale pole. Tavaliselt läheme siis koos magamistuppa ära, mina panen ta rinnale, millest ta keeldub, siis panen ta oma voodikesse, tuba hämaraks, jänes valget müra mängima ja lutt suhu, Kaur natuke lesib ja hakkab uuesti kätega vehkima ja virisema. Siis võtan ta uuesti rinnale ja nagu imet, nüüd sööb ta nagu miška ja jääb peagi magama.
Kogu protsess võtab ainult tund-poolteist :D
Me jääme rahulikuks. Kui on praegu nii, siis on. Alumiste eesmiste igemete alt nagu on tal tunda kahte sakki, nii et vist on esimesed hambad endast märku andmas. See lisab kindlasti lapsukese tujulevärve. Ja kui olla viiekuune, siis muidugi võib vahel õhtuti olla närviline olla. Meie töö on lihtsalt olla tema juures ja aidata tal uinuda, avaldamata liigset survet, et jää nüüd magama!
Teisel teemal: ärkasin täna hommikul. Mees, juba töö jaoks riides, tõi mulle voodisse teetassi ja tegi musi. Ma tundsin tahtmist talle kõrvakiil anda ja mõtisklesin kähku, miks, sest me polnud kindlasti eile tülitsenud. Siis sain aru, et nägin just unes, kuidas ta mind oma eksiga pettis. Vaesed mehed, pole midagi teinudki, aga ikka on süüdi...
Juba ta silmitses mind tähelepanelikumalt, sest tal on minu tujude jaoks erakordselt terav antenn ning lisaks olen ma suht kindel, et ta oskab mõtteid lugeda. Püüdsin oma pahameelt alla suruda, panin silmad targu kinni tagasi ja soovisin talle megahead päeva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar