Käisin uusi bikiine valimas, sest mul oli suuremaid vaja, pluss tahtsin väga juba uusi. Mul pole ammu olnud selliseid täiuslikke bikiine, mis sobiksid. Eelmisel aastal ostsin vist lihtsalt kahed ülemised osad eri paaridest ja olen teistega kokku sobitanud, aga see pole see.
Kujutasin oma peas ette ilusaid mererohelisi ujumisriideid. Kärutasime Kauriga Kristiinesse, leides jahedas kaubanduskeskuses mõnusat leevendust soojast ilmast. H&Mis oli väga hea ja suur valik ujumisriideid ning osati oli hakatud ka juba kergeid alesid tegema. Leidsin täpipealt sellised bikiinid, nagu olin kujutlenud. Skoor! Ootasime Kauriga tükk aega proovikabiinide järksis ja mõtlesin juba mitu korda lihtsalt ära minna, aga tahtsin väga neid bikiine ning need on asjad, mida ilma proovimata kindlasti ei osta, vähemalt mitte mina, sest hindan oma suurust tihtipeale valesti.
Kaur minuga kabiini ei mahtunud, aga ootas oma kärus kabiinikardina taga ja siputas rahulikult oma mänguasjadega. Kindlasti kõik teised naised järjekorras vaatasid teda kogu aja. See on nii uus asi, et temaga lausa riidepoes ostelda saab! Varem oleks ta ikka väga tüdinenud ja kiirelt nutma hakanud. Tõe huvides tuleb mainida, et kohe peale bikiinide ostmist hakkas ta siiski nutma ka.
Nii mugav, et ta ise on õppinud lutipudelist jooma. Ta võttis eile isegi ise pudeli oma käru jalutsist ja hakkas muretult ilmel imema.
Tegelikult tahan talle nüüd hoopis tassi tutvustada - kodus joomiseks.
Sel õhtul oli mees kirjutanud, et ajab asju ja tuleb koju veidi hiljem. Mina proovisin kodus bikiine veel selga ja koristasin nendes kööki, Kaur teeskles oma voodis magamist, kui mees sisse prahvatas, suur kast banaanidega käes. Ta oli kuskilt skoorinud odavalt suure hulga puuvilju, peamiselt banaane, aga ka mandariine ja greipi, mis muidu oleks läinud äraviskamisele. Tõi need koju ära ja läks siis edasi.
Mulle meeldib, kui mind täiuslikult koduperenaise-hetkelt tabatakse. Laps voodis ja mina toimetan. Oskan head muljet jätta :D
Eile õhtul peale trennis, mille käigus mul veidi paha hakkas (ilmselt kuumaga pole hea mõte trennisaali minna) saabusin koju beebikauri toitma ja voodisse panema. Kaur oli väga üleval, siputas, saputas ja karjus. Mõtlesin, et ilmselt igemed taas kuumavad, ja palusin mehel meid visata närimismänguasjaga, lõviga sügavkülmast. Mees viskas nii õnnetult, et Kaurile kopsti pähe. Selle peale hakkas Kaur muidugi veel rohkem nutma. Mis asi see veel on?? Miks teete nii? Kiigutasin teda oma süles, endal natuke itsitus peal, sest see oli naljakas ka. Pärast tundi aega tema söötmist ja voodisse panekut ja taas söötmist sai mul kõrini. Üle tunni ma küll last voodisse ei kavatse panna. Panin ta pikali, kusjuures ta keeras end kohe kõhuli ja hakkas millegi järele küünitama.
"Ei," ütlesin rangelt. Vooderdasin ta nii ära, et ta keerata ei saanud ja jäi sunniviisiliselt selili. Lutt suhu, jänes tööle, seletasin, et uneaeg ja mina lähen teise tuppa. Läksingi ära ja natukese aja pärast vaatama hiilides nägin uinunud last. Eluterve egoism tuleb ikka kasuks.
Ja kui ta magama poleks jäänud, oleks issi võinud üle võtta, minule igatahes aitas.
Olen nüüd igal õhtul aias lugenud. Eile käis vägev vihmasadu üle ja jootis loodust, aga õhtuks oli soe ilm tagasi. Kuulan iga kord ära "Mu isamaa on minu arm" Pika Hermanni tipust ning tean, et päike seega loojub ning lipp langetatakse. Sulnis rahu on aias ja täielik minu aeg iseendaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar