Mm, imeline reede. Päikegi tuleb välja. Homme teeme meie aias ühe väikse grilli.
Eile põikasime Kauriga läbi Balti jaama turult, võtsime mureleid ja peale lühikest kaalumist rabarberit. Õhtul kodus hakkasin rabarberimoosi keetma. Mees läks ise elektriautoga proovisõitu tegema ja jättis mulle juhendid. Hea, et ta mainis, vett läheb ainult natuke potipõhja, mina oleksin pool potti vett pannud vist.
Nägin, et meil on palju banaane, ja lisasin potti ka ühe nendest. Tuli väga mõnus kombo. Vanilli panin ka. Suhkrut lisasin retseptis ette nähtust poole, kuid pärast leidsime, et oleks võinud veelgi vähem olla, et oleks selline tõesti särtsakalt hapu. Kui juba kasutada rabarberit, siis nimelt selle hapususe pärast, mitte järjekordse magusa toidu tegemiseks.
Võtan vist veel rabarberit ja proovin veelgi hapumat varianti. Ainult et seal on kohe säilimise teema sees, ta ei püsi vist suhkruta kaua.
Sellal kui eile süüa tegin, keeras Kaur end peaga mänguasjakasti ja andis oma nukrast olukorrast häälekalt teada.
Praegu ta muudkui otsib võimalusi oma pead kuhugi ära lüüa. Mul on söögitooli aluse külge kleebitud üks värviline pilt, Kaur läks seda küünitama ja hakkas muudkui oma pead vastu söögitooli ära peksma. Läksin võtsin ta ära ja blokeerisin selle koha mänguasjakastiga, varsti nägin, ta kasti osavalt eemale nüginud ja jälle ohtlikult selle kõva pinna lähedal. Viin ta eemale, varsti ta omadega radiaatori juures ja lööb jälle sinna vastu oma väikest peakolu. Jummel, sellepärast vist ongi beebidel aedikud, võimatu on ilma selleta neid omapäi jätta. Võin ju tõmmata ta teki rohkem keset põrandat, aga siis on ta kohe, paari veeretusega, ikkagi tekilt maas, palja põranda peal ja - üllatus-üllatus - peksab oma pead vastu põrandat.
Blokeerisin praegu kõik kõvemad pinnad patjadega ära, nüüd kurdab ta niisama keset oma patju. Jumal kui viril ta täna on, tunnen juba oma vererõhku tõusvat. Ma ei saa ometi kogu aeg tema all istuda ja tal süüa või magada lasta - minu süles on praegu suht ainus koht, kus ta päeviti magada tahab.
Andku jumal mulle kannatust, nüüd pööras ta end keset tekki ja lõi ikka pea ära. Ma lähen võtan väikese viripilli sülle lohutust saama...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar