Kui ma ema juures käisin, vaatasin tema lopsakalt õitsevaid orhideesid ja küsisin temalt nippe, kuidas enda oma ka õitsema saada, sest ta on juba mitu aega kidur.
"Sa kastad teda liiga palju," arvas ema. "Nad ei taha nii palju vett."
"Lollus," ütlesin ma kohe, "mis lill ei taha vett? Vesi, see on elu. Ja pealegi, sellest ajast, kui ma teda lopsakalt kastma olen hakanud, on tal vähemalt see vars kasvama hakanud ja pungad tulnud."
Siis kodus uurisin orhideede kohta ning pagan, need sindrid tõesti ei taha eriti vett. See pidi neile hoopis halvasti mõjuma. Kästi uurida lehtede värvi.
"Rikkalik tumeroheline värv lehtedel..."
Tõstsin pilgu ja uurisin oma lille lehti, mis olid täpselt kirjeldatult tumerohelised ja läikivad.
"...mis on enamike lillede puhul soovitatav, ei ole orhideede puhul hea märk. Tervel orhideel peaksid olema helerohelised lehed."
Kurat.
Mida iganes, lill. Ma jätan su rahule, tee siis endaga, mis tahad.
*
Tänase päeva lemmiknali pärineb kahelt briti mehelt kassas. Üks neist maksis kaardiga, aga makse ei läinud läbi.
"Sorry, your card was declined," ütlesin ma.
Mehe sõber reageeris nagu insta ja ütles maksjale muiates: "Just like you last night, eh?"
Ma puhkesin lausa südamest naerma. Mulle meeldivad sellised naljad.
Üks teine mees tuli ja tellis väga vahva ingliskeelse aktsendiga eesti keeles. Maksma hakates tunnistas ta, et see on kõige pikem eestikeelne vestlus, mis ta elus maha on pidanud.
"See oli väga hea," kiitsin ma teda.
Üldiselt püüan viimasel ajal lihtsalt mitte olla tõbras. See on mu päeva eesmärk, kui tööle sõidan. Ja teate, kui raske on seda täita? Õhtul küsin endalt, kas suutsin sellega hakkama saada - ja mitte kunagi ei suutnud, kui aus olla! Ma olen lihtsalt nii pahur ja väsinud ja tüdinud, et seda on raske varjata.
Näiteks lähen tööle ja näen, et mu töökaaslane on üle elanud metsiku hommiku suurte järjekordade ja hulga inimestega ning seda täiesti üksi. Selle asemel, et ta rahule jätta ja ta närvidele puhkust anda, pean ma ikkagi tegema märkusi, et mingit sorti saia on liiga palju tehtud ja et paprikaviilud on liiga paksud.
Okei, selliste asjade ütlemine on minu töö, aga samas on võimalik valida nende ütlemiseks mingi sobilik hetk, ja too hetk seda kohe kindlasti ei olnud :D
Õudne. Õnneks saan nüüd kaks päeva puhata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar