*

Töökaaslane saabus täna tööle ja vaatas näljase pilguga ringi. 

"Mida käsid teha? Sina oled vahetuse vanem."

"Sina oled ka," tuletasin talle meelde. 

"Sinu käsk on minu omast üle."

"Sinu käsk on minu omaga võrdne. See nullib selle."

"Me tekitame lõpuks niimoodi musta augu," ütles ta dramaatiliselt.

Ma olin nõus. See ei saa kuidagi teisiti lõppeda kui suure kärinaga universumi koes. Ja siis jääb meil üle ainult käsi laiutada... Ups, meie dramaatiline töökeskkond hukutas maailma.

Yolo.

Tegelikult mulle meeldib, kui minult küsitakse, mida vaja teha on. Minus on peidus väike kontrollifriik, kes usub, et asjad on ainult siis hästi tehtud, kui ma nad ise ära teen (ja see ei ole hea omadus!). Ja natuke naljakas hakkas mul, kui eelmine vahetuse vanem, kes oli selles kohas mitu aastat enne mind töötanud, hakkas minu käest küsima, mida vaja teha on. Mõnes mõttes naljakas, kuidas ta oma iseseisva mõtlemise kergelt välja lülitas, aga samas mulle meeldis see.

Ma olen sisemuses diktaator :D