neljapäev, 29. detsember 2016

Corre

Minnik käis jälle külas ja me vaatasime "Addamsite perekonna" teist osa, nagu meil tavaks on. Me teame selles filmis absoluutselt kõike, mida keegi mingil ajahetkel ütlema hakkab. Me teame kõiki nalju ja meie mõlema lemmiktegelane on Wednesday Addams. Ma vajusin küll poole filmi pealt ära, panin oma pea Minni sülle ja rändasin juba pooleldi unemaale. Minnil jäi üle vaid mind vahetevahel sikutada ja öelda, et nüüd tuleb hea koht, mida ma tahan näha.
Tõele au andes juhtus minuga sama ka siis, kui ma pühade ajal Puhjas käisin: nii kui kellegi süli vabanes ja seal kõrval oli piisavalt ruumi, keerasin ma ennast magama, pleed peal ja pea nende süles. Ema kurtis, et ma pole põrmugi parem kui kass. Mul ei olnud vabanduseks muud öelda kui et ma sain öösel ainult kaksteist tundi magada...

Igatahes, kui ma bussipeatusesse rühkisin, roos käes, vaatas Mirjam mu roosi isukalt, arvatavasti lootes, et see on talle. Kahjuks pidin talle pettumuse valmistama, sest roos oli mu ülemuselt viimase tööpäeva puhul.

Ta käis kogu viimase päeva ringi ja korrutas dramaatiliselt: "Ma ei suuda ikka uskuda, et sa ära lähed... Mulle jõuab see vist alles homme kohale."
Mis oli natuke naljakas, sest kui kaua me koos jõudsime töötada - kuu aega? Meil jõudsid selle aja sees kohe ära olla nii lahkhelid kui kohanemisperiood. Mida rohkem kellegagi tööl olla, seda kiiremini temaga ära harjud. Mul ei ole veel olnud nii, et veedan kellegagi tööl palju aega, ja ta endiselt ei meeldi mulle. Kui keegi mulle ei meeldi, tuleb see tavaliselt sellest, et ma veel ei tea teda hästi.

Päeva lõpul printis ta välja uue lehe kõigi töötajate nimede ja kontaktandmetega, mis meil alati seinal ripub. Mind seal enam ei olnud, see-eest oli ta varustanud kõik nimed järjekorranumbriga.
"Mind nagu ei olekski kunagi eksisteerinud," ütlesin ma. "Kuidas sa said mulle nii teha? Ja mis tähtsuse järjekord see siin üldse on? Ah jaa, enda oled muidugi esimeseks pannud."
Ma osutasin näpuga nimekirja lõppu. "Ja miks tema viimane on? Mis ta sulle tegi?"
"Tal ei ole läbipääsuluba," ütles juhataja.
"Või on see välimuse põhjal tehtud? Ahjaa, nüüd ma saan aru," ütlesin ma mõtlikult. 
"Ah, lollakas oled," ütles ta ja müksas mind.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar