Tiina viis mind sellisele huvitavale kontserdile, kuhu ma muidu mitte iialgi poleks sattunud: kuulsate surnud naiste kirju esitati ooperivormis. Näiteks olid seal mitme Henry VIII naise kirjad enne hukkamist. See kõik oli ülidramaatiline ja vahele loeti luulet ning taustaks mängiti klaverit.
Tiina ohkas vaimustunult ja mina vaatasin ühe klaverimängija kleiti, mis oli täpselt õiges koguses väljakutsuv ja samas konservatiivne.
Pärast viis Tiina mind Kristiine keskusesse, sest ta tahtis ühte mantlit osta. Mina vaatasin seelikuid. Kuidagimoodi vaatasime täpselt samal hetkel mõlemad ühte täpilist kampsunit, mis oli nii pehme ja nunnu, et hakkas meile kohe meeldima.
"Jaa, aga me ei saa mõlemad sama asja osta," ütles Tiina peegli ees keerutades.
"Miks mitte? Minu meelest on see armas," ütlesin mina.
Tiina keerutas veel natuke aega ja jõudis otsusele. "Siis on meil midagi ühist," ütles ta särades.
"Lõpuks ometi."
"Ma kirjutan parasjagu bossa novast referaati," ütles Tiina koju sõites. "Kas sa tead, mis see on?"
"Jaa," ütlesin mina. "See kõlab nagu nii: šubidubidei....šudidubidaa..."
"Kõige kuulsam selle žanri lugu on "Tüdruk Ipanemast"," ütles Tiina.
Kodus panime seda kõige kuulsamat lugu sisaldava plaadi Youtube'is mängima, jõime teed ja ajasime juttu, küünal meie vahel. Mahe õhtu oli. Sealjuures rääkis Tiina mulle kõik selle plaadi autoritest ja valmimisloost ja lauljate eraelust, sest selline tarkpea on ta :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar