Vastlakuklid

Püüdsin endale ka vastlameeleolu tekitada ning ostsin poest mingid suvalised pätsikesed ja vahukoort. Või igatahes mingit koort, mis vist see päris õige ei olnud. Ja ma panin liiga palju suhkrut, seega tuli see välja läila ja väga vastik. Ma viskasin enamiku pärast minema!

Välja nägid kuklid küll päris ehtsad, aga maitselt ei kõlvanud kuhugi. Mis seal ikka... sõin ülejäänud pätsikesed ära juustuga.

Annalyse veetis terve õhtu sõbranna juures, ja me olime Andrega üksinda. Püüdsin küll teda keelitada midagi mängima, aga mind jäeti halastamatult üksi. Pidin üksinduse leevendamiseks Caitlin Morani uue raamatu võtma. See on sama hea kui eelmine.

Kui ma karjusin, et lõunasöök, tuli poiss juba samal minutil trepist alla. Ma olin väga üllatunud, sest kui ta oma mänge mängib, on võimatu teda ka söögiajaks alla saada. Ükskord tuli ta kaks tundi hiljem ja päris, kas toit on soe. Karvik.

Kahjuks tahtis ta toidu endaga üles võtta nagu alati.

"Aitäh koostöö eest," tantsis ta minema.
"Aga üksik on niimoodi süüa," kaeblesin mina.

"Ära muretse, kõik mu sõbrad on ju onlainis."

"Ma mõtlesin, et minul."

"Oh, that's all right," ütles ta südametult ja läks ikkagi üles. Nuuks.