Aahh, ma pean lõpetama kohvijoomise, sest pea hakkab juba ringi käima! Aga kohv on nii hea! Whiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!
Hommikul oli kena stseen, kui Annie palus mul enda lugemispäevik ja raamat tuua, et ta saaks ette lugeda. Esiteks mulle üleüldse ei meeldi kellelegi orja mängida, teiseks panin ma parajasti Andre lõunat valmis ja kolmandaks ei teinud Annie ise sel ajal mitte midagi, vaid istus laua ääres ja kõigutas jalgu. Ta palub alailma mul midagi tuua või teha ja mina lasen tal alailma neid asju ise teha, sest kogu see teema on ainult õpitud abitus. Kui mina talle näiteks vett ei too, ei joo ta puhtast laiskusest üldse.
Kammoon.
Rääkimata sellest, et kumbki lastest ei liiguta koduste tööde suhtes sõrmegi. Praegu teen kõik ära mina, aga kui mind ei oleks, teeks ema ise. Miks ta lapsi tööle ei pane? Nad võiksid vist ühe käe sõrmedel kokku lugeda korrad, kui nad on elus nõusid pesnud. Nende vanuses! (Ja Andrel ei läheks selleks üldse sõrmi vaja, sest ma olen päris kindel, et ta pole elus ühtegi nõud pesnud. Ta on ju poiss)
Annalyse hakkas mu keeldumise peale nutma. Ema tegi talle peapesu ja ütles, et Anna on siin abistamiseks, mitte sinu teenimiseks. Tüdruk jooksis karjudes teisele korrusele. Tema auks peab ütlema, et ta ei pea kunagi vimma, ning oli viie minuti pärast raamatuga tagasi ja hakkas lugema, nagu poleks midagi juhtunud. Aga tõsiselt... Kogu see teema on nii absurdne.
Ma tean, et vaatamata kõigele, mida ma praegu arvan, et teisiti teeksin, oleks ma täiesti keskmine lapsevanem. Ma annaks neile ikka magusat ja laseks telekat vaadata ning ei suudaks kedagi jonnimist lõpetama panna... aga ühte asja tean ma küll: need väikesed tegelased peseksid mul nõusid, paneksid oma pesu ise kappi ning koristaksid oma tuba. Alates kümnendast eluaastast teaksid nad kindlasti, mis asi on triikraud.
Ülejäänud reede on mul muide vaba, sest isa korjab lapsed juba koolist peale. Peaks vist ratta kuurist välja ajama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar