Ma ei suuda naeratust n2olt pyhkida. Benjamin helistas mulle hommikul ning kui selgus, et mul on t2nane 6htu, temal aga reede & laup2ev kinni, otsustasime v6imalust kasutada ja p2eval kohtingule minna. Man, ta on ikka kena: pikk, kergelt lokkis juustega, nunnu, Ray-Banid ees. Ja 22rmiselt suudeldav. Liigume vist natuke liiga kiiresti, sest eile samal ajal ma veel ei tundnud teda ja nyyd etendasime kuskil pargipingil "Get a room" stseeni. Mul ei ole tunnet, et ta mind 2ra kasutab, sest mina olin see, kes kohvikus esimesena teda puudutas (need suvalised zhestid esimesel kohtingul, kus yks kasutab mingit lamedat ettek22net, et teist puudutada, ja kui k6ik on 6ige, siis teine kopeerib kohe) ja mina tegelikult suudlesin teda.
D2mit, tegelikult ma ikka tean, et peab ette vaatama, esiteks juba sellep2rast, et Ida-Euroopa tydrukutel on siin nagunii teatud maine, millele ma kaasa ei taha aidata, ja Ben v6ib ka ainult selle peal v2ljas olla. Mina ei tunne teda, ta v6ib mingi t2ielik psyhho olla.
Mina: Kas sa tihti l66d McDonaldsis tydrukutele kylge?
Tema: Ei. Sina?
Mina: Ee...ma ei l66 peaaegu kunagi m2kis tydrukutele kylge.
Ma l2hen parem toon paar p6ngerjat koolist koju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar