Eesti raamat

Hommikul skaipisime Tiinaga, mis andis mulle terveks päevaks sellise hea energia sööstu. Meil oli aeg kinni pandud ja puha, kuna tema juurde ei saa enne, kui peab sekretäriga kokku leppima ja siis ta vaatab, millal vaba hetk tekib.

Natuke aega peale head aega ütlemist helises mul uksekell. Hiilisin kriketinuiaga ukse taha, sest ma ei usalda Londonit. (Tõsiselt rääkides oli eile õhtul magamajäämisega raskusi, sest pidevalt kuulsin mingit krabistamist koridorist, arvatavasti tuli see tegelikult väljast või kujutasin lihtsalt ette, siis aga hakkasin mõtlema, et kui olekski murdvaras, mida siis kõige targem teha oleks. Arvatavasti, kui ta juba seal oleks, ta arvaks, et maja on tühi, seega endast märkuandmise peale laseks ta jalga. Samas on igasugune inimene, kes juba sisse murrab, ohtlik, ning oleks hoopis loll tegu endast märku anda. Mul tuleks ennast hoopis ära peita, hääletult. Politseisse ka kohe helistada ei saaks, sest ta ju kuuleks...Täitsa lõpp. Mõtlesin, et peaks seda täna guugeldama: mida tuleks teha, kui sa magad tühjas majas ülemisel korrusel ja kuuled korraga ukse taga kobistamist - ja sul ei ole lauasahtlis relva?)

Igatahes. Hoopis postiljon oli Tiina saadetud pakiga. Pakk sisaldas kahte Silvia Rannamaa raamatut ja ühte ajakirja. Nii palju eesti keelt korraga ümberringi... õndsus. Aitäh sulle, kallike! Musidkallidpallid.

Nii tore, kui sul ikka selliseid inimesi on, kas pole?

Ühte Rannamaa raamatut polnud ma lugenudki ja sellega juba tsillisin metroos. Ahhh, kui hea. Teine raamat on muidugi "Kasuema".

Hiljem läksin veits ostlema, muidugi heategevuse eesmärgil. Mina olin heategevuse eesmärk. Sain lõpp-laheda piparmündirohelise kampsuni, mitu numbrit liiga suure, aga sellepärast istubki veits lohvakalt, mis mulle meeldib. Ja ühte käekotti armusin ära. See on selline maailmatu suur, kuhu mul terve elamine ära mahub. Mulle sobib. Ma pean endaga alati tervet koormat asju kaasas tassima, mis kõik on vajalikud.

The awesomeness of the cardigan-ness

Oled küll ilus, jaa...

Nüüd on mul millegipärast juba neli pruuni käekotti, mida ma üldse nii pole plaaninud.

Great Gatsby...more like Boring Gatsby

Kuna arvuti siiski hankisin, on mul jälle luba kinos käia. Tõele au andes olen netist ka viimasel ajal üht-teist vaadanud, aga kinoelamus on ikka parim. Sinna mu palk läheb, jah.

"Great Gatsby't" tahtsin juba ammu näha. Ammmu! Sest selle treiler oli nii mõjuv. Siis kuulsin, et ei ole väga hea film, aga tahtsin ikka oma silmaga üle vaadata. Oh jumal. Mitte et ei olnuks hea olnud: see oli isegi valusalt halb film. Ma mingil hetkel tahtsin magama jääda, seadsin ennast mugavalt sisse ja panin jaki pea alla; päris mitmel hetkel tahtsin üldse välja kõndida. Mingi tüüp kõndis ka ja tagasi ei tulnud. Tobey Maguire kandis kogu aeg eriti lollakat ilmet, tahtsin talle kõrvakiilu anda... ja mul ei ole tema vastu üldiselt mitte midagi. Carey Mulligan ei ole piisavalt ilus, et kõigi poolt ihaldatud kaunitari mängida... sorrivaan, noh. Režissööril oli valikus kuuldavasti näiteks Natalie Portman olnud, hallooo. Võtnud tolle siis. Või kelle iganes.

Raamatut ma lugenud ei ole, aga arvatavasti on nii mõnedki põhjused, miks film mulle nii vastukarva oli, juba raamatus süü. Näiteks kuidas Leonardo Gatsbyna pidevalt "old sport" ütles. Sellest saaks täiesti talutava joomismängu teha, et shot iga korra peale, kui ta kellelegi jälle kuradi OLD SPORT ütleb. Terve seltskond oleks lühikese ajaga laua alla joodud.

Ma lähen praegu ka nii vihaseks, kui ma sellele filmile mõtlen :D et parem ei lase edasi. Lihtsalt tahan kellelegi heateo teha ning seda filmi ebasoovitada.

Kuidas Joey prantsuse keelt õppis

Te oleks pidanud mind nägema, kui ma eile, mil terve päev ladistas, välja läksin. Sain läbimärjaks, ja vihmavari tegi pärast mu koti märjaks, ja siis ma olin kogu maailma peale vihane nagu väike herilane. Vaata et nõelata ei saa.

Itaalia au pair oli hästi glamuurne ja blond ning ei näinud üldse ainult üheksateist välja. Täielik beebi ju. Mul on mõned kokkupuuted varem itaallastega olnud ja nad ei ole mulle meeldinud, aga sellel tüdrukul polnud vigagi. Ta pole nii lärmakas nagu nad enamasti on. Ükskord kuulasin bussi teisel korrusel pool tundi, kuidas kamp itaallasi mingist Robertost rääkis - see nimi oli mõistagi ainus, millest aru sain. Igal juhul midagi toimus selle Robertoga. Midagi oli lahti. Selles polnud kahtlustki. 

Miks itaallased aga peavad viis korda valjemini rääkima kui normaalsed inimesed, seda ma ei tea.

Võtsin prantsuse keele õppimiseks CD-sid, natuke lisa mu grammatika töövihikule. Nagu tubli laps ikka, tegin juba algust ja kordasin hoolikalt: bonjour; excusez-moi; les vacances (mis mul praegu on!!). Tuli meelde, kuidas Joey prantsuse keelt õppis. Ta oli enda üle jube uhke, sest onu lindi peal ju kiitis, et tubli töö :D

Naine lindil rääkis just tegusõnadest. Mul on sulle natuke halbu uudiseid, brace yourself, ütles ta, tegusõnade puhul lõpud kogu aeg muutuvad. Mis veelgi hullem, näiteks sõna 'omama' puhul võib vastavalt muutuda terve sõna. Quelle horreur!

Ei, tüüp, ma olen Eestist, me teame kogu seda jama juba ammu. Normaalsed keeled käivadki nii. 

Viimasel ajal isutab avokaado järele, mida ma muidu absoluutselt ei salli. Käes on maailmalõpp. Eile tegin endale kartuleid purgiubade, lehtsalati, kurgiviiludega ja avokaadoga, vaatasin, mis kokku kuhjanud olin, ja mõtlesin, et mul on vist rauapuudus.

Maaelu

Täna on aga vihmane hommik. Tsillin läpakaga voodis ja naudin oma kohvi. R-i travelcard lõpetas eilsega kehtivuse ja nüüd ma veedan paar päeva vast oma ümbruskonnas või lihtsalt vähem reisides. Eile oli Trafalgar Square'il mingi sümfooniaorkestri kontsert, aga inimesi oli nii meeletult ja igal pool aed ümber, et mitte midagi ei näinud. Sümfooniaorkestri kuulamise puhul on ju eriti tähtis midagi näha, eks. Tegelikult oli heli ka halb, liiga palju kära ja müra. Läksin parem raamatupoodi.

Helistasin mingile itaalia au pairile ja saan temaga õhtul kokku. Ma mõtlesin, moodustaks mingi au pairide maffia ja trolliks siis tänavaid pidi.

Metroo on nii random. Ükspäev laulis kamp valgetes ürpides keskealisi mehi Backstreet Boysi laule. 'cause I want it that way...

Ükskord sõitsin Fruit Ninjat mängides oma peatusest mööda. Järgmises peatuses ei saanud maha minna, sest see oli tsoonis, mida travelcard ei kata. Sõitsin lihtsalt tagasi.

Ükskord nägin nii täis metroorongi, et mitte ühtegi inimest poleks enam juurde mahtunud. Tõsiselt. Tegin suured silmad ja ootasin järgmise rongi ära, mis oli tsipa vähem täis. Te ei TAHAKS nii täis rongis olla, see on tõsiselt vastik.

Käisin linna peal ühe prantsuse au pairiga, kes paar maja edasi elab. Tema ja meie pered on sõbrad ja R ütles, et mul tuleks lihtsalt nende uksele koputada ning ennast tutvustada. Lihtne ja geniaalne mõte, ja ainult natuke creepy :D

Starbucksis võrdlesime oma tasse: tema omale oli kirjutatud Charlotte (Marie Charlotte'i asemel) ja minu omale Anne, sest kumbki ei viitsi oma pärisnime tähthaaval ütlemisega vaeva näha, ja uskuge mind, Starbucksi töötajal on nagu kergelt suva. Hästi armas tüdruk on, selline kohe-aru-saada nunnu, kes kellelegi kunagi halvasti ei ütle. Tema kindlasti oma laste peale ei karju. Poole ajast me ei saanud aru, mida kumbki öelda püüdis, sest ta on oma perega ainult prantsuse keeles rääkinud. (Naljakas lugu: neil on samuti kaksikud ja veel üks poiss, pluss kaksikud on veel identsed. Praegu peaks nad kõik koos kuskil maal tsillima, ja see on lihtsalt liiga palju kaksikuid ühes kohas. Lisaks tähendab see ühte Alice'it ja viit poissi, aga küll ta neile tuule alla teeb.)

Ma muidugi tahaks öelda, et vestluses ei tulnud teemaks "Voulez-vous coucher avec moi, ce soir?" ega konnajalad, aga seda oleks minult palju loota.

Eile aga oli lastel koolis spordipäev. Täpselt nagu Andre ja Annalyse, on ka nemad igaüks oma klassis kõige kiiremad, milles ma raja ääres neid ergutades võisin veenduda (kõik teised lapsed sakivad!!). Kuigi kui B ühes jooksus teiseks jäi, hakkas ta nutma, duuuuuuuude! Slap in the face. Emme seisis raja kõrval ja hoopis musitas teda. Jep, R oli ka ennast töölt vabaks küsinud, ja vihm oli samuti kaasas. See on täielik jaanipäeva sündroom: mingit väliüritust on piiikalt planeeritud ja kõik on jube elevil, siis aga hakkab vihma sadama. Rämedalt külm oli ja mul oli talvejopele vaatamata väga külm, tuul puhus ja vihm sadas horisontaalselt. Mingil hetkel nad halastasid ja lõikasid spordipäeva poole lühemaks ning me maandusime kõik kohvikusse kakaod jooma.

Annalyse'ist rääkides, kiibitsesin jälle oma vana pere kallal ning ema saatis mulle mõned pildid. Awwwmw...my babyyyy. Mul oli kange tunne, et tüdruk on nii palju kasvanud, aga see ei saa tõsi olla, sest möödunud on ainult kuus nädalat....mille jooksul neil ikka uut lapsehoidjat pole. Nüüd on mul uus versioon, miks: peale mind nad mõtlesid, et mitte iialgi enam. Ühtegi. Au pairi.

 

Stirlitz

Kevad on õhus. Kevad! Kevad on kohe nii õhus, et eile peale kella kümmet koju saabudes (perega samal ajal juhtusin ja R karjatas ehmatusest, kui ukselävele ilmusin) läksin veel jooksma. Tegin peatumata piiika ringi, mis on vist teiste jooksjate jaoks normaalne, aga minu jaoks üllatav tendents: varasematel aastatel esimest korda jooksma minnes lasin nii oma kolmkümmend meetrit, siis toss väljas...et ärme nüüd nii tormakad ka oleme...aga nüüd lasen edasi nagu loooooooom ja ei tee teist nägugi. Muidugi oli kuu taevas ja kõik lõhnas ja muu klassikaline jama, millega kevad inimesi hulluks ajab. Rebast nägin. Ausalt, ma ei näinud Eestis kunagi rebaseid, ja siin on neid kobaras.

Loomadest nii palju, et mingi orav tsillis minu lähedal maas ja eputas, tahtis vist midagi nosida, aga minu poolest võinuks ta pekki saagida, ostku ise endale. Siis tuli nagu keravälk mingi koer ja orav oli krabinal puu otsas. Mina naersin tükk aega, surmtõsine moslemiperekond mu kõrval heitis pilke. Peale tuli kohe teine koer, täpselt samasugune kui esimene.

"Deja vu," mõtles Stirlitz. "A glitch in the Matrix."

"Ise oled sa glitch," mõtles koer. "Ma olen lihtsalt tolle teise kaksikvend."

Kuulan tema r22kimist oma kõrva ääres, näiteks ta ütleb millegi peale: "Hm...that´s lovely." Ja see kõlab nii kuradi seksikalt, et tahaks telefoni ära visata ja karjuda, kas ta teeb seda meelega. Tõenäoliselt. Igasugune briti aktsent ei ole seksikas. Näiteks Essexi moodi rääkimine ajab mul kopsu üle maksa...ma ei oska seda eriti seletada: rääkijal oleks nagu kuum kartul suus, mille tõttu ta kõik konsonandid vahele tahab jätta. Seda peetakse alamklassi tunnuseks, näiteks eelmise pere ema hüppas kohe lastele turja, kui mõni "valesti" hääldatud sõna nende kõnesse hüppas, ja vb sellepärast mulle ka see ei meeldi. Endal nagunii mingi eesti aktsent. Oma kooli inglise keelega olen siin pmst tsillinud, palju ma ikka juurde olen õppinud... mõned sõnad ja väljendid... aga viimase kuu jooksul Londonis on täiesti kummaline wannabe-briti aktsent tekkinud, ilma et ma seda absoluutselt oleks tahtnud. Lihtsalt mulle hüpatakse iga "valesti" hääldatud sõna peale turja ja kui päevast päeva näägutatakse, siis lõpuks ohkad ja püüad nende moodi. Enesekaitse vist. Näiteks ütlesin paar korda "Let´s go to park" ja sellest vahele jäänud the´st ja ameerika moodi välja hääldatud r-ist sai selline teema, et mul ammu karvad turris. IGA PÄEV teeb keegi selle üle nalja ja kuigi ma hakkasin nende moodi sõnades park ja car r-i ütlemata jätma, osatavad nad seda ikka ja jälle. Lapsed on ju lapsed, aga mis mind absoluutselt ei lõbusta, on et R nendega ühineb (ja kuuldavasti ka siis, kui mind kohal ei ole). Ma ei kujuta ette, et ma eesti keelt võõrkeelena rääkijale iga päev tema grammatilisi või hääldusvigu ette heidaksin. 

Ah, eks see ole pigem see, et kes oskab, see teeb, ja kes ei oska, see õpetab :D

Lihtsalt nüüd räägin mingit segaputru, osasid sõnasid vanamoodi, osasid lapsi imiteerides...kokku kõlab ikka väga imelikult ja endale ka ei meeldi. Ma oleks nagu üks teatud Aktsent...hehe, Pol ja Hel teavad, kellest räägin :D

Ahjaa, aga mul on nüüd ju täpitähed ja need tänu uuele arvutile! It´s so pretttttttttttttty. Muah. Vahemälu ja muud kraami on ka palju, nii et mina olen rahul. Ainult Windows 8 on kergelt kummaline.

66vastav

Kuskil miskit toimub, eestlased...

Nii laup2eval kui pyhap2eval juhtusin siin eesti keelt kuulma. Alati on r22kijateks kamp tydrukuid, eesti meestele pole veel peale juhtunud. T6en2oliselt k2ivad nemad ringi yksinda nagu mina ja keegi ei tea, kes nad on, sala-eestlased yhes6naga.

Metroos on aga reklaam: Vaheta oma nutitelefone sama tihti nagu ronge! Tutvu meie uue paketiga...

Mina vaatan seda ja m6tlen: Aga milleks? Milleks seda vaja on?? Eriti lollakas suhtumine ikka, vahetada vahetamise p2rast, a la et kui uus iPhone v2ljas on, keegi sind jumala eest vana mudeliga ei n2eks.

Tate Moderni poes sattusin hoogu. Liiga raske oli seal ennast peatada, sain Picasso eluloo (mis mind kuigiv6rd ei huvita, nii palju kui ma tean, oli ta ylbe douche, mind huvitavad sees olevad pildid) ja m6ned postkaardid, mille hiljem pildiraamidesse panin. Siis lehitsesin mingeid moefotode kogumikke (eesti Carmenid ja Karmenid k6ik sees) ja yle m6istuse posh'e ajakirju, millest ma varem kuulnudki polnud, aga vedasin ennast l6puks v2ev6imuga minema, sest... mis sul on vaja osta, Anne-Mai? Arvuti!

See peab olema k6ige 66vastavam skulptuur, mida ma elus n2inud olen

Pyhap2ev

A karjub B-le: "That's not your poo, it's mine! Get your own poo!"

"It's miiiiine!"

Vaidlus k2is pilapoest p2rit v6ltskakade yle, mida igal lapsel on yks. Neid siis tassitakse igale poole ringi ja yritatakse k6igile tynga teha, nt kui mingi remondimees v6i maaler tuleb l2bi, on kohe lapsed oma kakaga platsis, ise itsitavad pahaendeliselt. H r22kis, kord olid nad restoranis selle p6randale pannud ning kelner ehmus t2iega ja pyydis seda vaikselt 2ra koristada, kellelegi midagi ytlemata. H naeris laginal seda r22kides. Veits julm kelneri suhtes, mis? S66gikohtades on ju v2ga ranged tervisekaitseeeskirjad...ta raudselt kartis, et nad pannakse nyyd kinni v6i midagi.

L2ksin Tate Modernit otsides n2ljaseks ja vihaseks ning maandusin hoopis Starbucksis. Sae pekki, Tate Modern. Nyyd aga l2hen ja otsin selle ikkagi yles, sest moodne kunst helistab mu kella. Eile k2isin Victoria & Albert Museumis, mis osutus julmalt igavaks, nii et suundusin k6rvale National History Museumisse, kus eelmine n2dal juba k2isin. Seal oli poolekildine j2rjekord ukse taga. Milline kultuurihuvi.

Siia andsin oma allkirja ka:

 

DJ

"Ohjee, n2dalavahetus on kohe ukse ees," ytlesin ma C-le.

"N2dalavahetus on parim," n6ustus ta, "sest siis ei ole sind. Sa oled k6ige bossy'm lapsehoidja, kes mul kunagi olnud on."

Jaa, ma armastan sind ka.

Lapsed said Twisteri m2ngu, ja ega nyyd eriti muud siin majas ei m2ngita. Millegip2rast pyyavad k6ik kogu aeg oma k2ed-jalad nii s2ttida, et mulle otsa kukkuda...t6en2oliselt kokkusattumus.

Mul on telefonihelinaks Inese "Kustutame vead", ja alati, kui lapsed seda kuulevad, l2hevad nad p66rdesse, sest eesti keel k6lab liiga naljakalt. Siis nad lasevad mul seda laulda ja ise teevad trikke juurde. Eile sisustasime kuskil tund aega nii, et nemad l2ksin yle koridori vanemate tuppa ja mina ootasin nende toas, ja kui nad hyydsid: "L2ks!", siis hakkasin laulma ja nemad tulid j2rjest joostes teisest toast ja igayks tegi mingi triki. P2rast kymnendat korda andsin alla, t6in telefoni ja lasin m2rguande pealt laulu sealt. Hindamatu vaatepilt, kui C joostes tuleb ja kohale j6udes kukerpalli teeb, ja j2rgneb B, kelle firmam2rgiks on alati see v6idukas libisemine, mida 2sja skoorinud jalgpallur teeb.

P2rast muidugi k6igil kummitas "kustutame..."

Ma ei suuda naeratust n2olt pyhkida. Benjamin helistas mulle hommikul ning kui selgus, et mul on t2nane 6htu, temal aga reede & laup2ev kinni, otsustasime v6imalust kasutada ja p2eval kohtingule minna. Man, ta on ikka kena: pikk, kergelt lokkis juustega, nunnu, Ray-Banid ees. Ja 22rmiselt suudeldav. Liigume vist natuke liiga kiiresti, sest eile samal ajal ma veel ei tundnud teda ja nyyd etendasime kuskil pargipingil "Get a room" stseeni. Mul ei ole tunnet, et ta mind 2ra kasutab, sest mina olin see, kes kohvikus esimesena teda puudutas (need suvalised zhestid esimesel kohtingul, kus yks kasutab mingit lamedat ettek22net, et teist puudutada, ja kui k6ik on 6ige, siis teine kopeerib kohe) ja mina tegelikult suudlesin teda. 

D2mit, tegelikult ma ikka tean, et peab ette vaatama, esiteks juba sellep2rast, et Ida-Euroopa tydrukutel on siin nagunii teatud maine, millele ma kaasa ei taha aidata, ja Ben v6ib ka ainult selle peal v2ljas olla. Mina ei tunne teda, ta v6ib mingi t2ielik psyhho olla.

Mina: Kas sa tihti l66d McDonaldsis tydrukutele kylge?

Tema: Ei. Sina?

Mina: Ee...ma ei l66 peaaegu kunagi m2kis tydrukutele kylge.

Ma l2hen parem toon paar p6ngerjat koolist koju.

Meeleheitel m2kisistujanaised

Sattusin millegip2rast R-iga r22kima v2lismaalastest ja mainisin, et laste koolikaaslaste seas pole ainsatki v66ramaalast (kuigi ma ei saa garanteerida, et ei leidu m6nda valget v2lismaa peret). Isegi minu vanas linnakeses, mis oli p2ris posh valge keskklassi elurajoon, oli lastel asiaatidest ja mustanahalisi s6pru, sellest r22kimata, et nad ise on pruuni nahaga, Trinidadist p2rit. Nii et pealinna elama saabudes ootasin veelgi suuremat mitmekesisust.

"K6ik on siin nii... valged," t2hendasin ebalevalt (algul otsisin sobivat s6na ja siis R aitas mind, 6eldes: everybody's English).

"Ja mitte ainult valged, vaid k6ik on ka blondid," imestas ta oma blonde juukseid silitades. Punap2id on ka meeletult palju, ginger siin ja ginger seal, nagu tulekahi l66maks peas, hirm tuleb peale, sest pealegi gingers have no souls.

"Ja k6ik emad on yber-glamuursed, oled sa m2rganud?" lisas R, ilmselgelt ennast nende hulka arvates.

Siis ta seletas mulle, et esiteks on tegu erakooliga - ma ei teadnudki - ja teiseks on siin ymbruskonnas majahinnad nii k6rged, et... muu rahvas ei jaksaks ostagi.

Hea egolaks siis :D Hea, kui on ikka mingi idaeuroopa tydruk, kelle ees oma tukka silitada ja oma glamuursusest r22kida. Ning lisaks ei pea ta ise oma vetse koristama.

Aga positiivsel noodil, tasub mul ikka m2kis istuda, sest tutvusin just mingi t2iesti kena mehega. Ma kordan veel: ta oli kena! Ja britt. Mulle ei l66 kunagi kenad mehed ja veel inglased kylge. Olen juba nii meeleheitel, et kaalusin mingi kahtlase neegriga v2lja minekut, kes mind s6numitega pommitab. Sest ma pole kunagi neegriga v2ljas k2inud ja huvitav oleks. Aga too tyyp oli ikka liiga kahtlane.

Ben tundus t2iesti mittekahtlane (NB! Pooled inglise mehed on Benid, kaasa arvatud minu pere vanem poiss), teadis, kus Eesti asub ja oli selle yle jube uhke, ning kysis, kas ta v6ib mu nime eesti moodi h22ldada. Ma ruttasin ytlema, et mul nv vaba, ja pakkusin ise oma numbrit, kohe n2ha, et meeleheitel naine :D

Tagasi tegudele

Hankisin endale prantsuse keele grammatika t66raamatu. Nyyd tunnen ennast j2lle nagu koolilaps, yle pika-pika aja. Mu aju on vist liiga palju puhkust saanud ja tahab natuke koormust. Oota sa vaid, siit me tuleme. Eile ja t2na lahendasin seda 6hinal ja siiamaani (teine p2ev juba) pole 2ra tydinenud. Whippee.

N2dalavahetusel oli maja rahvast t2is, R-il vend ja 6de ja 6e pere kylas. V2hemalt said nad kogu seda ruumi kasutada. R-i pisike 6elaps nuttis hommik otsa, mina aga magasin rahulikult kymneni. Vahepeal paotas A mu toa ust, et kes siiiin on, aga ma k2ratasin, et magan ja tehku s22red.

Eile vaatasin sellise filmi nagu "Place Beyond the Pines" 2ra. Eestis pidi ta mingi hoopis teise nime all linastuma, mis mul praegu meelde ei tule. Draama oli, ja natuke liiga pikk, aga yldjoontes hea, sest ta l2ks mulle korda. V2lja arvatud Ryan Goslingu surm, mille peale kehitasin 6lgu, sest ta ei meeldi mulle eriti. Bradley Cooperil, kes ta maha oli lasknud,  hakkasid aga seepeale syymepiinad ning nende ymber siis ylej22nud trall k2is.

Kino, kus ma k2isin, oli kohalik, minu kodule suht l2hedal ja natuke odavam ka kui kesklinna omad. Hehee, m2letan, kui ma veel oma v2ikelinnakese kinohindade yle kurtsin...siin on need lihtsalt kaks korda kallimad! Laup2eval kesklinnas k2isin kahte yhe hinnaga vaatamas, nagu ma ikka teen, ainult et need t6prad seisid "Star Treki" saali ukse peal ja tahtsid uuesti piletit n2ha. Mul seda polnud. Sellepeale kysis neiu, kas ma tean, kus mu istekoht on, ja ma marssisin suvalise vaba koha poole, mida polnudki nii kerge leida, sest saal oli t2is. T2iesti paranoilised ikka.

Nyyd lubasin, et teen kinosk2imisega l6pu, seni kuni endale l6puks ometi arvuti olen ostnud.

V2ike C viskab ikka kildu. Ma ytlesin talle, et ta oma pidzhaama selga paneks.

C (kuidagi v6idukalt): "I'm a Barbie girl, in the Barbie world!" ja hakkas muretult ennast riietama.

Okei siis.

Natural History Museum

Malahhiit

Karu on maru. You'd better recognise!

#~#~#

Hommikul kell 6 avasin silmad, millegip2rast teadsin kohe, et ma polnud 6htul 2ratuskella pannud, ja t6usin voodist, et seda teha. Siis meenus, et t2na on ju LAUP2EV. T2iuslik hetk. Vajusin 6ndsalt tagasi voodisse ja lesisin kella kymneni.

M2ki t66taja ytles mulle: "Mulle meeldib su rahakott. It's pretty in pink!"

Ja mulle meeldib teie 6unapirukas.

L6puks ometi olen siin riigis ametlikult olemas, sain nimelt oma National Insurance Numberi k2tte. Ma eksisteerin. "Ma ei suuda uskuda, et sul seda varem polnud," ytles R. Mul polnud seda varem ju vaja. Mina j2lle ei suuda uskuda, et m6nel p2eval n2dalas n2evad tema ja ta mees oma lapsi ainult pool tundi hommikul, ja ongi k6ik. Eriti H. Muidugi on vastutusrikka t66koha puhul pikad p2evad v2ltimatud, aga niimoodi..sul nagu on lapsed ja ei ole ka. Nagu poole kohaga isa.

H k6ndis hommikul kahe veiniklaasiga alla. A kysis, mis ta nendega veel tegi (ei leidu asja, mida lapsed ei m2rkaks).

"No tead, p2rast pikka p2eva hilja 6htul koju j6udes tahan ma klaasi veini," ytles H.

"Aga miks sul kaks klaasi on?"

"Yks on eilsest ja yks yleeilsest. Kas see rahuldab su uudishimu?"

Mina tahtsin kangesti k6hatada ja sinna vahele 6elda "Joodik!", aga ei saa ju teha sellist asja :D

Delfist aga lugesin, et inimesed kogusid 38000 allkirja homoabielude vastu. Nii palju energiat kulutada ainult millegi vihkamiseks...see on kurb.

Je t'adore

T2na tuulisel ja vihmasel hommikul t6mbasin jalga saapad ja selga oma talvemantli. Lapsed l2ksid kooli yldse ilma jopedeta. Eriline kylmavares olen ikka...aga seda olen ma alati olnud. Ma olen soojalembene loom.

A keksis muidugi hommikul mu saabastega ringi, t2pselt nii, nagu ta alati oma ema kingi jalga proovib ja n2dal tagasi Mirjami t66kingi proovis.

Rallisin koristada, siis ruttu Tiinaga skaipima. Uskumatult hea oli tema h22lt yle v2ga-v2ga pika aja kuulda. Sai sydant puistatud k6vasti. Mu syda on nyyd t2itsa 2ra puistatud. Kalli-kalli, Tiina!

Kui maja puhas, rallisin syya ja ruttu v2lja, t2na vist enam rohkem ei saa, olen 6htul j2lle lapsi hoidma broneeritud.

Paar n2dalat tagasi 6petasin lastele prantsuse keeles ytlema "Je t'adore".

"K6lab nagu shut the door," ytles B. Korrutasin seda natuke endamisi; kusjuures k6lab jah. T2ielik segadus v6ib sellisest asjast tulla: oletame n2iteks, et on yks prantsuse-inglise segapaar. Mees ytleb naisele: "Je t'adore!", naine aga vihastab ja karjub: "No, you shut the door!" Ja siis nad l2hevad tylli ja karjuvad pool 6htut, ainult sellep2rast, et keegi kellelegi ytles, ta armastab teda.

Poleks esimene kord.

We need to talk about Kevin

Sain l6puks raamatu "We need to talk about Kevin" l2bi. V6tab meil ikka aega see lugemine, kas pole? Oma vabanduseks v6in 6elda, et Sophie Kinsella uusim raamat puges mul ka sinna vahele...ja polnud eriti hea, d2mit.

Kevini-raamat oli lihtsalt nii h2iriv. Pmst lugu keerleb selle yle, et ema, kelle poeg on kaks aastat tagasi trobikonna oma klassikaaslasi koolitulistamises 2ra tapnud, m6tleb tagasi kogu poja elule ja pyyab endale selgeks teha, kes oli juhtunus syydi, kas tema kasvatus, v6i oli Kevin lihtsalt kurjana syndinud. L6pus oli suuur yllatus ka, aga mulle, teadagi, see yllatus polnud, sest ma loen mistahes raamatu puhul l6pu k6igepealt. Mu ema 6petas mind niimoodi. Kuidas ma muidu tean, kuidas loosse suhtuda? Ma ei saa ennast ometi autori meelevalda anda. N2iteks l6ppu teades ma pidevalt m6tlesin l2bi raamatu, et see pole yldse loogiline. Miks see ema oma poega vanglas kylastamas k2is, kui, nagu selgus (spoiler!), too oli lisaks oma koolikaaslastele tookord surnuks tulistanud ka oma 6e ja isa. Ma m6tlen, see ema oli t2iesti yksik, ta oli kaotanud oma pere ja raha ja s6brad, ja ta polnud Kevinit algusest peale armastanud, ja ikkagi hakkas ta temal kylas k2ima ja kysima, kas sulle vanglas piisavalt syya antakse.

Igal juhul vastust ei antagi, kes siis ikkagi Kevini tegudes syydi oli. Mina arvan, et ta oli lihtsalt sellisena syndinud, sest ta oli juba v2ikelapsena suht sotsiopaat ja tema ymber juhtus teistega alati igasugu kahtlasi 6nnetusi. Samas tavalises geenid-versus-kasvatus debatis olen ma alati pooldanud kasvatuse suuremat t2htsust inimeseks kujunemises.

Aga see oli ju ka ainult lugu. Kevini tegelaskuju oli lihtsalt liiga 6el, et minu jaoks realistlikuna tunduda. Keegi ei saa ju k6ike vihata. Tal oleks pidanud olema ka mingeid muid iseloomujooni. Ja ta ema v2itis, et juba imikuna keeldus Kevin tema rinnapiimast ainult trotsi t6ttu v6i nuttis lakkamatult ainult tema tyytamiseks...no kammoon. 2kki see pidigi esile tooma ema kallutatuse, et ta niimoodi yldse arvas. Ta ise ka tunnistas, et ei tahtnud lapsi ega armastanud Kevinit, ja v6ib-olla ta lihtsalt algusest peale hakkas Kevinist tahtmatult kujundama seda, kelleks too hiljem sai.

Nyyd j22b yle ainult film 2ra vaadata. Kevinit m2ngib Ezra Miller (oujee) ja tema ema Tilda Swinton.

Kokkuv6tteks, see raamat oli v2ga hea. V2ga-v2ga hea. Ja v2ga vastik ka.

Cheating cheetah

S6itsime lastega taksos. B kysis, kes on k6ige kiirem loom. Ma vastu, et gepard.

"Ei, see ei saa kohe kuidagi gepard olla."

"Miks mitte?"

"K6ik teavad, et cheetah always cheats. Seega tema tulemused ei loe!" ytles B, sinised silmas peas s2ramas, blond juuketukk pysti ja hambad suus nagu rehapulgad - neid kukub v2lja nagu sygisel 6unu puust. Igatahes on ta vahva, ja cheativat cheetah't itsitasin ma tykk aega. Taksojuht arvatavasti m6tles, et Oh God, sest parajasti siis hakkas A avatud aknast suvalistele m66dujatele h6ikama: "Hei, Michael!" v6i "Jane, mind m2letad??" Poisid muidugi naersid end ribadeks.

Aga j2llegi tuletas B selleg mulle eelmise pere Andret meelde, kes kunagi m2rkis, et gepard parem vaadaku ette, kui ta m66da t2navat traavib, sest muidu saab ta kiiruse yletamise eest trahvi. See "Cheetah gets a fine" v6tab mul siiamaani suu muigele.

Keegi kysis, kas ma olen Venemaalt p2rit, puhtalt v2limuse p6hjal. Seda ma siis saan oma suvise riietuse, k6rgete kingade ja lyhikeste pykste eest. M6tlesin pahaselt, et hakka v6i rohkem riideid selga panema...

Hm, piinlik tunnistada ja Minn juba m6nitas mind selle eest, aga tolle l22ge veini j6in ikkagi 2ra. Seisis natuke kylmas ja l2ks lupsti! alla.

Jooma v6tab see elu.

Muide Minnile ytlesin reede hommikul mitte hommikust, vaid morning! 

Pikk n2dalavahetus

N2dalavahetus oli super, nagu ma teadsin, et ta saab olema. Maja oli meie p2ralt, sest pere l2ks maale, tubli t66.

Neljap2eva 6htul j2ime Minniga sisse ja jutustasime veini juurde. Lapsed juba magasid, kui ta tuli, aga see-eest reede hommikul olid nad eriti uudishimulikud. Ma keelasin neil enda tuppa minna, et 6de saaks magada, aga muidugi nad ei kuulanud (A-l on yldse kombeks seal sorimas k2ia, mis mind v2ga n2rvi ajab) ja tulid, karjusid, jooksid ringi, ronisid voodisse ja pugesid kappi peitu. T2ielik 6udukas :D Mina siis edutult karjusin nende peale ja ajasin neid v2lja nagu karjus lambaid. Koera oleks vaja appi olnud, sest kui yhe olin v2lja saanud ja teisega tegelesin puges esimene r66msalt tagasi.

P2rast A kurtis, et ei n2inudki korralikult mu 6de.

"Mismoodi? N2gid kyll," vaidlesin vastu.

"I never saw the bottom half!"

Reede 6htul skaipisime emaga ja l2ksime k2isime yhes minu kodu l2hedases pubis ning edasi kesklinna klubisse nimega Zoo. Minn on sellest varem r22kinud, aga minu jaoks oli esimene kord. See koht oli t6esti nagu loomaaed (eriti veidrad liigid olid esindatud) ning yhtlasi k6ige rohkem inimesi t2is klubi ever. Minn v2itis, ta on ka rohkem t2is klubides k2inud, aga ma ei saa aru, kuidas see v6imalik saaks olla. Aga l6bus oli, mitu Michael Jacksoni laulu, mis mind alati k2ima t6mbab, ja muidu ka hea DJ.

Laup2eval shoplesime ringi ja k2isime kinos: "Dead Man Down". Kartsin mingit suvalist actionfilmi, aga oli t2itsa asjalik. Colin Farrelli ja Noomi Rapace'iga.

6htul 6nnestus meil nii l22gelt magus vein valida, et v6imatu oli juua. Elus pole sellist asja juhtunud, vaevu l6petasime yhe klaasi ja see oli ka k6ik. Kaine 6htu yhes6naga. 

Eile shoplesime edasi, istusme kohvikutes ja l2ksime yhte
 tantsuetendust vaatama... "Burn the Floor" oli vist selle nimi. Algul olime teatrit sihtinud, aga p2rast oli m6lemal hea meel, et hoopis tantsushow'le sattusime. See oli selline t2iuslik meelelahutus: palju ilusate kehadega ilusaid inimesi tantsisid ringi, napid riided seljas, lihtsalt vaata ja naudi. Polnud mingit taustalugu, lihtsad erinevad tantsunumbrid, enamasti kiired vaheldusid aeglastega, nii et igayhele midagi. Endal tekkis ka tahtmine pysti hypata ja tantsima kukkuda.

6htul Minni 2ra saates olin veits kurb. Tavaliselt ma pole hyvastij2ttudel nii kurb... Palju yleliigset energiat oli, v6i mingi rahutus sees, nii et l2ksin jooksma. See oli minu parim hooaja esimene jooks yldse. Ma lihtsalt jooksin ega j22nud seisma, sest ma ei v2sinud 2ra. Ymberringi hullult sume mai6htu, puud 6itsesid ja linnud kisendasid...Mm. P2rast jooksu sai parem, tegin endale vanni6htu kyynalde ja raamatuga:

 

Hihi

Sellise naljaka p2evituse avastasin jalgadel:

Varbad on ikka jube kummalised, kui neid pikemalt silmitseda.

Telekast k2ib "Vimm", mida julgen, teadagi, vaadata ainult sellep2rast, et maja on rahvast t2is. Praegu on veel naljakas, sest "Scary Movie" kohad tulevad meelde :D

Raport

No mis on p2eval viga - nada! Leidsin maast viienaelase, just enne parki p2ikese k2tte lugema ja piknikule minekut potsatas postkasti tellitud raamat, ja National Insurance Numberi intervjuu l2ks ka eeldatavalt h2sti. Tegelikult selle tulemust kohapeal teada ei saa, vaid mulle saadetakse tigupostiga kiri (neid meeldib igasugu asutustel saata, nii et v2he pole. Aga milleks siis e-mail leiutatud on??) R oli mulle kirja ka kaasa kirjutanud, et ma t66tan tema heaks ja elan siin.

Eile sattusin l6puks ometi yhele Madridi Reali m2ngule peale - ma ei satu muidu kunagi. Hoidsin kodus lapsi, mis seisnes selles, et nemad tudusid ja mina karjusin oma toas: "Mida sa teed?? Mine!!"

Real v6itis m2ngu, aga mitte piisava skooriga, et edasi saada, nuuks. Ronaltsik kindlasti nuttis dushiruumis. Aga v2hemalt Ramos l6i veel l6puminutitel v2rava, sest just nii suurep2rane (ja easy on the eye) on ta. Kuigi ta peksles seal p2ris v2givaldselt ringi ja virutas vastasmeeskonnale mitu korda. Delfi kommentaatorid arvasid, et yhest kollasest kaardist oli talle liiga v2he.

Juba mitmendat p2eva kummitab 

I feel so close to you right now

it's a force field

kuigi ma pole seda kuskilt kuulnudki. See on lihtsalt nii hea laul arvatavasti.

Laulma 6petan ka vaikselt oma inglikesi. Siin peres pole kombeks endamisi laulda ja A alati n2hvas mulle: "2ra laula, see on tyytu!" Aga see on mu olemuses ja hoopis nemad peavad ringi harjuma :D Kui C vannis enne minu ymisetud "Girl on Fire" laulab, muigan endamisi. Ja A ise k2sib mul nyyd kogu aeg Taylor Swifti "Trouble'it" laulda. Issand, see oli meil eelmises peres nagu hymn. Meie Annalyse'iga laulsime ja tantsisime, ema tuli koju ja laulis, Andre ymises trepi peal...Ja siis vihastas, sest ykski poiss ei taha, et tal Taylor Swift kummitaks.

Muudel teemadel: avastasin eile alles enne magamaminekut, et volber on. Aga hoidsin nagunii lapsi ning kellega mul olekski olnud jooma minna? Pean selle n2dalavahetusel Minniga tasa tegema.

Vamos, Ramos.