Sain teooriamaterjali autokoolis läbi ja lahendasin ka mõned testid harjutamiseks, mis meil seal pakkuda oli. 50st küsimusest 5 viga oli lubatud, ma sain mõlemal testil 4 ehk läbi. Olin mõelnud, et võiks nädalake-paar intensiivselt veel tuupida ja siis kohe kooli teooriaeksami ära teha, aga nägin siis kooli infoga tutvudes, et teooriaeksam kehtib 1 kuu ehk peale seda tuleb kuu jooksul ära teha ka kooli sõidueksam. Mul veel kooli sõidueksamile niipea asja pole, seega pole vist ka teooriaeksamiga mõtet kiirustada. Aga võin siin lihtsalt usinalt liiklusmärke õppida, seadust lehitseda ja harjutamiseks teste teha - Liikluslabi paketti väga kiidetakse. Peab selle endale hankima. Sellega tutvusin ka suvel, aga siis ma testide tegemiseni ei jõudnudki, sest pakett aegus enne.
Keerasin eile Kristiine parklasse sõiduõpetajaga sisse, natuke veel jukerdasime, et veidi edasi sõita oma parkimiskohal, kui õpetaja küsis: "Kas see on sinu mees seal?"
"Ei, tema küll siin ei tohiks olla," vastasin, aga siis pöörasin pead ja nägin meist paar autot eemal lahtise esiukse juures seisvat meest, kes vaatas meid särava naeratusega. Reaalselt selle naeratuse järgi õpetaja oli ära arvanud, kes see võiks olla:D Mees oli Kauriga turul käinud ja siis tulnud mulle järgi. Olin talle millalgi maininud, kus meil õppesõiduauto alati alustab ja lõpetab.
Õpetaja tuli ka siis autost välja ja nad vestlesid mehega natuke, kuidas mu progress on ja mida harjutada. Ütleme nii, et ma ise seda progressi praegu kommenteerida ei taha...Vähemalt olin viimases tunnis rahulikum kui varem. Sõitsime jälle tipptunniliikluses ja harjutasime ühes vaikses parklas tagurdades parkimist. Tankimas käisime ka ja tegime ühel ristmikul tagasipöörde.
*
Kaur aga hakkas lõpuks ise tassist jooma. Me juba kuid jootsime teda tassist söögiajal ise, sest ta keeldus seda ise oma väikeste kätega tõstmast. Hakkas konkreetselt nutma, kui keegi püüdis ta käsi ise tassi külge panna. Peale nädalat ma loobusin ja lihtsalt lükkasime selle oskuse omandamise tulevikku. Eile õhtusöögil mees siis jälle keelitas teda ja näitas ise ette, kuidas tassi tõstma peab, ja pani ta käed sinna külge. Kaur ei hakanud nutma ja peagi tõstis tassi juba ise ja jõi nagu proff, isegi eriti palju endale krae vahele kallamata. Oi kui uhke ta ise enda üle oli! Muudkui plaksutas iseendale ja säras. Meie mehega ka olime rõõmsad. Eriti lahe, et mees talle selle selgeks õpetas. Väga asjalik issi meil: see, et ta kahvli-lusikaga vahepeal toitu sorgib ja ise püüab pala söögiriista peale saada, on ka mehe vahikorra ajal alguse saanud. Väga hästi veel ei tule Kauril see välja, aga natuke putru ikka lusikaotsale saab kraabitud ja suhu ka tõstetud. Ja peaasi, et huvi on olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar