Ühel ilusal tänaval Tallinnas on üks roosa maja. Selles majas esimesel korrusel on kena kolmetoaline korter. Ja selle korteri elutoas on maas suur värviline lapitekk. Teki peal pleediga kaetuna magab üks väike poiss hommikust väsimust välja.
See poiss on maailmas elanud alles kolm kuud ja varsti-varsti täitub neljas. Maailm on nii ilus ja huvitav! Väike poiss teab, et kõik asjad, mida ta oma ümbruses näeb, tuleb kinni haarata. Kõvasti oma väikesesse pihku. Ja edasi tuleb kõik need asjad suhu panna. Suus on palju retseptoreid ja praeguses vanuses on see poisi kehas kõige tundlikum koht. Sellepärast peab ta kõike-kõike maitsma, et saada asja olemusest aru.
Selle poisi nimi on Kaur. Kauril on emme ja issi, kes armastavad väga üksteist. Kaur siis otsustas ka sinna seltskonda minna. Kaur valis väga hästi, sest Kauri kodus on armastus. See armastus helendab ja soojendab kõiki selle kodu elanikke. Kauri emme armastab kõigepealt iseennast ja seejärel issit ja seejärel väikest Kauri. Seepärast on Kauril turvaline kasvada, et tema ei ole selle kodu keskpunkt, vaid tal on lihtsalt luba seal keskpunktis kulgeda. Kaur võib igal ajal lesida oma lapitekil ja vaadata emme toimetamist. Kaur võib tulla emmega teise tuppa ja siputada abivalmilt pesukausi kõrval, kui emme pesu kuivama paneb. Korra võttis Kaur ka issi märja soki ja maitses natuke, et tunda saada, mis see selline on.
Emme ja issi usaldavad üksteist. Issi usaldab, et sel ajal kui tema väljas kontoris tegutseb ja raha kokku ajab, kasvatab emme Kaurikest kodus kõigi oma parimate põhimõtete kohaselt, laulab talle laule ja loeb raamatuid. Emme usaldab, et ta võib alati käia juuksuris, maniküüris või kulme korda tegemas ning poistel on sel ajal kõik kõige paremas korras. Kaks või kolm korda nädalas saadab issi emme trenni ja sel ajal ka poisid teevad kenasti omi asju ning kunagi ei ole neil midagi häda. Pigem on issi Kauri lemmik, sest keegi teine ei oska teda niimoodi hüpitada, nii naljakaid nägusid teha või tema keeles aguu! karjuda.
Algul Kaurile meeldis väga vankris sõita ning ta jäi tihti juba esimeste sekunditega peale õue jõudmist magama. Värske õhk on hea! Praegusel ajal Kaur nii väga vankrifänn ei ole ning tihti saadab emme jalutamist Tallinna peal kaeblik lää. Kahjuks läheb emme ikka edasi ning kui lää algab juba jalutuskäigu alguses, rullib vanker ikka edasi täpselt sinna, kuhu emmel oli plaanis minna. Muidu peaks ju tihti kodus istuma, nii ei saaks. Emme teab, et küllap see lää ka mingil hetkel tasa jääb.
Öösiti Kaurile meeldib pikalt magada. Paar viimast õhtut ta enam rinnal tuttu pole jäänud, aga emme võtab seda võimalusena aidata tal ise uinumist õppida. Säravate lahtiste silmadega Kaur võetakse sülle, talle räägitakse vaikselt, et nüüd läheb ta oma voodisse tuttu, ja pannakse voodisse külili. Valget müra laulev jänes pannakse käima, Kaurike saab musi põsele ja teki peale. Lutt on ka juures, aga lutti Kaur enam väga ei tahagi. Emme ei pea juures kussutama ega Kauri kaua vaatama, sest juba vajuvad silmakesed kinni. Tuli läheb kustu ja emme saab rahus oma õhtuseid protseduure teha ja issiga juttu ajada.
Öösel ärkab Kaur üheainsa korra ja küsib kaebliku häälega süüa. Mõnel ööl ta võib-olla ei ärkakski, magab teine õndsa näoga, aga hiljemalt kella neljaks ärkab emme ise ja kuna rinnad on kõvad ja piima väga-väga täis, tõstab Kauri ise rinnale. Kaur sööb läbi une kõhu kõvasti täis ja puuksutab natuke uniselt. Siis tõstetakse Kaur tõstukiga tagasi oma voodisse, jänes laulab natuke veel oma müra. Kui emme teki peale paneb, naeratab Kaur läbi une.
Ja Une-Mati puistab ka emmele veel liiva silma, nii et emme käib korraks issi soojas kaisus, sosistab, et ta on kallis, ja veereb jälle oma poolele magusasse unne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar