Aktsiatega rikkaks saamise spikker

Otsisin poest hoopis "Vogue'i", aga seda ei olnud. Selle asemel hakkas näppu "Aktsiatega rikkaks saamise spikker", Äripäeva poolt välja antud Investor Toomase 20 börsiaasta õppetunnid, kus analüüsitakse kõiki tema tähtsamaid tehinguid ja nende mõju ja õppetunde. See maksis 15 eurot, sama palju, kui keskmine raamat, aga kuna ma olin juba end seadnud mingi ajakirja ostmise lainele ja see tuntus hulga kasulikum valik kui "Vogue", siis võtsin ta ära.

Hakkasin lugema juba tänaval, samal ajal vaikselt lapsekäru õõtsutades. Väga huvitav oli. Ma olen usku, et mida rohkem end selliste teemadega ümbritseda, seda rohkem see mõttemaailma mõjutab ja rahatarkasid valikuid tegema paneb.

Mul on endal kaks Tesla aktsiat ja käputäiega Enefit Greeni ja Wise'i ning lisaks on kasvukonto ning mehega oleme minu konto alt ka Kaurile kasvukonto teinud, kuhu tema igakuine lasteraha jookseb. Samuti avasin eelmisel aastal endale pensioni 3. samba. Ühesõnaga summad on suht väiksed, aga algus on tehtud. Enamus mu investeeritud rahast ongi praegu Tesla all ning olen selles suhtes veidi kaheti meelestatud. Tegelikult oleks ju targem osta dividendiaktsiaid, mis sulle vaikselt tootlust pakuksid, ilma et nendega midagi tegema peaksid, hinda jälgima ja müümist mõtlema. Tesla dividende ei maksa ega hakka minu meelest kunagi maksmagi praeguste sõnumite kohaselt, seega neid ostes on ainus võimalus teenida neid hiljem kasumiga müüa. Mees, kellel on Tesla aktsiaid ikka kõvasti rohkem, jälgib aktsia hinda mitu korda päevas, on soodsama hinna juures ostnud neid võimenduslaenuga juurde jne. Mina jälgin väga harva, siis, kui LHV äpp satub lahti olema. Üldiselt arvan, et kunagi, kui hind on minu jaoks piisavalt kõrge (näiteks 3000 eurot, heehee) müün ära ja rohkem sellest enam ei mõtle. Esialgu lasen neil lihtsalt rahus olla.

Aktsia hind sõltub ikka miljonist asjast ja enamuses lihtsalt kõigi inimeste suvast, sellest, kuhu meelsus liigub. Minu meelest on seda võimatu ette ennustada. Näiteks Teslal võib minna väga hästi ja teatatakse järjekordsetest headest tulemustest või uutest eesmärkidest, aga aktsia hoopis kukub. Sellele aitab küll ka kaasa Elon Muski vastutustundetu säutsumine. 

"Spikris" on minu meelest kõiki aktsiaid ja nende firmade näitajaid lõpmatuseni analüüsitud, üleanalüüsitud. Väga huvitav lugemine oli, eriti minusuguse võhiku jaoks, aga minu kindel arvamine on, et see kõik ei pea nii keeruline olema. Nagunii on paljuski vaja peamiselt õnne. Mina küll ei kavatse oma tulevasi aktsiaoste teha niimoodi firmasid lahti hekseldades ja sadat erinevat näitajat võrreldes ning mõtiskledes, millal nüüd oleks õige hetk osta... ei, ma lihtsalt ostan. Need näitajad võivad osutada mingile üldisele trendile firmas, aga kohe kindlasti mitte sellele, kas aktsia on edaspidi tõusmas või langemas. See viimane juhtub ikka suht ettearvamatult. Ma kavatsen oma ostuotsuseid teha  - paha-paha - emotsiooni pealt ning rahulikult vastu võtta ka kaotused ehk langevad aktsiad. Seni ma küll eriti mingit tunnet pole tundnud, kui vaatan parasjagu punases olevaid portfelli osi. 

Investor Toomase taga olevad Äripäeva ajakirjanikud on oma portfelli pidevalt lahti võtnud ja halvemaid (või mõnikord miskipärast ka paremaid) aktsiaid maha müünud. Muidugi see oli ka kogu projekti mõte, et inimesed saaksid ühe aruka kaalutleva investori ostu- ja müügiotsuseid ja mõttekäike jälgida ning portfelli kasvul või kahanemisel silma peal pidada. Kindlasti on Investor Toomas julgustanud nii paljusid eestlasi ka ise oma raha kuhugi paigutama. 

Aga hästi palju oli joonistatud graafikuid näiteks mingi aktsia liikumisest läbi aja ning siis alla punktid pannud: siin Toomas ostis, siin müüs, aga näed, valesti tegi, oleks pidanud hoopis hiljem müüma või üldse mitte müüma. Või näed kui lollisti tegi, müüs siin kõige madalamas punktis, varem ja hiljem oli aktsia kõrgemal, nagu graafikul tagantjärele näha. Need graafikud olid minu meelest nii mõttetud, sest tegu on tagasivaatega, ja tagasivaatav pilk on ju alati terav. Olevikus sa ei tea, mis kuhu liigub, olevikus sa teed oma otsused ikka parima äranägemise järgi. Kristallkuuli pole kellelgi.

"Aru ma ei saa, mis nende aktsiatega üldse niimoodi tõmmelda ja neid müüa, eriti kui nad dividendi maksavad?" küsisin mehelt. "Isegi kui nad punases on, las nad olla seal portfellis. Kunagi tõusevad ikka jälle."

Mees mõtles natuke ja ütles: "Sellepärast, et selle raha saaks paigutada mõnesse tulusamasse aktsiasse. Seal seistes nad kaotavad sulle potentsiaalset kasumit."

Eks ta tõsi vist ole.

Aga mina lihtsalt mõtlen, et õnne peab olema. Ja riskeerimisjulgust ka. Ja et kaotusi ei tohi südamesse võtta, sest elus on ju nii, et mõned kaotad ja mõned võidad. 

Ja veel mõtlen, et see investeerimismaailm on ikka nii põnev ja juba ootan, et oma käppa ka sinna potti rohkem torgata!